“Kas sa oled näinud, kuidas päike tantsib?” küsib Terje. Ja jutustab: see juhtub siis, kui aovalgus hüpleb nagu jänes, enne kui maad mööda laiali lippab.

Terje enda lemmik on õhtu. Läheb jalutama – kõnnib loojangu suunas – või sõidab rattaga, nägu ikka kaduvas päikeses. Õhtutaeva punas tunneb ta vanajumala pilku: “Looja on minuga ja kiidab mu tegemised heaks!”

Kui Terje oli väike, vestis talle lugusid seto vanaema Mahti Rannula. Toona oli kõige kohta oma ütlemine: “Laua nurka ei tohi istuda, muidu saad joodiku mehe. Kui jätad põrandapesu pooleli, siis mees annab peksa. Kui pühid lauda palja käega, jääd vaeseks. Hirmsaid lugusid räägiti selleks, et naine ei jätaks tööd pooleli.”