Kaks depressiooni kogenud inimest räägivad, missuguseid toimetulekuviise nad kasutavad, et mitte langeda uuesti pimedusse. Ehk on sellest abi neil, kelle koroona teine laine on üle ujutanud muremõtete või arusaamatu ärevusega ja kel on raske üles leida mälestust õnnetundest.

Kui aga tunned, et sul pole jaksu endaga tegeleda ja masendus segab igapäevaelu, siis otsi abi spetsialistilt või kelleltki, kellest tead, et ta on kogenud sama­suguseid tundeid.

Esimene kogemus


Räägi. “Rääkimine võtab hirmu ära,” ütles praegu depressiooni põdev sõber, kes pole varem midagi sellist kellegagi jaganud.

“Jaa, see oli ka minu üks põhjapanevamaid avastusi. Varem oli mul tunne, et pean olema nii kuradi tugev,” ütlesin mina. “Mina ka,” hakkas ta naerma.

Oma ellu tuleb teadlikult leida rõõmustavaid asju juba headel aegadel. Mõni hobi, mis paneb praegust olukorda unustama ja viib kokku inimestega, kellega muidu ei kohtuks. Üks masendavamaid tõdemusi elus on see, kui avastad, et oled millalgi pannud kogu elu ühele kaardile ja ühel hetkel sul seda kaarti enam pole.

Juhi mõtteid. Depressiooni ei tohi endale lähedale lasta. Kui juba silmanurgast märkad lähenevat musta pilve, tuleb see kohe eemale ajada. Ei tohi lubada kurbuses püherdamist.

Edasi lugemiseks: