Heidit Kaio sõpruse võimalikkusest

Kas mehe ja naise vaheline sõprus on võimalik, arutlevad kaaneloos pikaaegsed südamesõbrad Hannes Kaljujärv ja Tiina Mälberg.

Mihkel Raud nendib, et tal lihtsalt polegi hordina sõpru. Pakuksin sarnaselt, et küsimus on, kuidas me sõprussuhteid loome. Kuigi pean end küllaltki omaette hoidvaks, on mul toredad sõbrannad ülikooliajast Tartus. Mul on ka hulk meessoost sõpru, kellega tahame rääkida varaste hommikutundideni. Neist kahega olen mitmeid kordi käinud reisimas nagu õde-venda, kuigi neil on naine kodus. Minu head sõbrannad. Mul on meestega lihtsalt samad hobid, nagu mäesuusatamine ja surf.

Nagu ütleb Tiina Mälberg: „Sõbra tunned ära, kui sa näed teise sisemist leeki.“ Kõik ei pea põlema heleda leegiga, vaid sulle sobivaga.

Hannes Kaljujärv aga tunnistab, et mehed on kehvemad sõprust pidama ja sidet hoidma. Nõus, paljud mu väga laia sõpruskonna mehed ei saa omavahel suhte hoidmisega nii hästi hakkama kui naised. On muidugi erandeid.

Näib, et teinekord ei julgeta suhet isegi mitte alustada, sest ei tea, kuidas seda lõpetada, kui oleks tarvis. „Suhe ei pea olema vangla, kus sa pead aja ära tiksuma või veel hullem, eluaeg istuma,“ ütleb pereterapeut Katrin Saali Saul. Olgu see töö-, sõprus- või armusuhe – on vaja julgust, et mitte kanda lõputut lõppu kivina seljas.

„Armastan meenutada hea sõbra Viivi Luige juttu sellest, kuidas tema ema ühel hetkel otsustas, et ta ei virise mitte millegi üle,“ ütleb Ülle Madise intervjuus Priit Wend Kuusele. Lahe mõte! Mitte et me peaks eluraskusesse ära kaduma, vaid tuleks jälgida, missugusel plaadil me laseme masinas korduse peal mängida. Mitte isegi teiste pärast, pigem enda! Et missuguseid mõtteid me endasse istutame.

Eelmisel kuul alustasid ajakirjas kaks uut kolumnisti – kirjanik Mudlum ja surmauurija Karl Käsnapuu, kes mõtiskleb elu lõpu mõtestamisest. Nüüd käivitub psühhoanalüütik Meelis Süti sari, kus ta vaatleb seksuaalsust. Naljaga pooleks, kokku saavad seks ja surm.

Kõigile aga tugevat tervist sel talvel!