Katrin Saali Saul: suhe ei pea olema vangla, kus sa pead aja ära tiksuma või eluaeg istuma. Kuidas lõpetada suhet?

Lõpud tekitavad sageli valu, kurbust, viha, hirmu, süüd või häbi. Samas on oskus asju lõpetada üks parimaid emotsionaalse küpsuse näitajaid, olgu tegu paari-, sõprus- või töösuhtega. Pereterapeut Katrin Saali Saul räägib lõppude tähtsusest ja sellest, miks me nendega sageli nii jännis oleme.

Midagi algab ja midagi lõpeb elus kogu aeg. Alguste tähistamises oleme üsna head. Üldiselt pannakse ikka pidu püsti, et rõõmustada suurte alguste, sünni, koolimineku, uue töökoha, koduloomise või abiellumise üle. Meile on tähtis, et keegi märkaks me elus toimuvaid sündmusi ning annaks kaasa head soovid uue alguse õnnestumiseks. Algusi tuleb õnnistada. Pidu meis enestes on muidugi äge, aga tegelikult on ägedam veel, kui saame seda kellegagi jagada.

Juba vanarahvas teadis, et kombetalitused tähistavad tihti üleminekut ühest seisundist või etapist teise, andes elulisele muutusele teadvustatud tähelepanu. Sestap on paljudes peredes just neile iseloomulikud traditsioonid, mis aitavad uut algust tähistada. Pannkoogid võivad tähistada pühapäeva algust, lilled sünnipäeva saabumist, hõbelusikas esimese hamba lõikumist, leib ja sool uue kodu sisseõnnistamist.

Lõpud teevad inimesed tavaliselt kohmetumaks kui algused. Kui alguste puhul saab alati soovida uljalt (mööngem, mõnikord ka trafaretselt): „Palju õnne!“, siis kuidas tähistada lõppusid? Kas ja miks on üldse lõpp kui rituaal oluline – miks me vajame lõpuaktusi, lõikuspüha, peiesid? Kuidas lõpetada suhet?