Režissöör Eva Kübara kokkupuuted polüamooriaga: need suhted kasvatasid mind inimesena palju

Dokumentaalfilm „Minu kallimad“ jälgib nelja aasta jooksul kolme paari, kes on erinevatel põhjustel läinud polüamooria teekonnale, mis tähendab, et neil on korraga rohkem kui üks intiimpartner. Režissöör Eva Kübar tunnistas Naistelehele antud intervjuus, et idee filmi teha tekkis sellest, et tal endalgi oli kokkupuuteid polüamooriaga.

„Märkasin, et need suhted kasvatasid mind inimesena palju,“ sõnas ta. „Vähendasid mu ego ja õpetasid tolerantsust, panid kindlasti ka armukadedusega tegelema.“

Eva tunnistab, et suure armukadetsejana on just vabaarmastus aidanud tal armukadedust ohjeldada. „Nooremana oli asi hullem, nüüdseks on tolerantsus kasvanud. Sellises suhtes tuleb aktsepteerida ka kaaslase partnereid, kes võib-olla ei ole n-ö sinu inimesed, kellega sa ise vabatahtlikult aega ei veedaks ...“

Loe pikemat intervjuud värskest Naistelehest.

Armastuse hoidmiseks tuleb õppida kuulama

Möödunud suvel Eesti Naisele antud intervjuus kirjeldas Eva armastuse olulisust järgnevalt: „Elus tasakaalus püsimiseks ja olemisele suurema tähenduse andmiseks. Kahtlemata loominguks, minu puhul närbub igasugune inspiratsioon ilma armastuseta kohe. Ma ei mõtle siin ainult armastust inimeste vahel, vaid tunnet, kus hommikul pärast ülestõusmist vaatab peeglist vastu meeldiv persoon. Kus tekib tahtmine klienditeenindajale paar head sõna öelda ja võime konfliktis rahulikuks jääda.“

Armastuse hoidmiseks tuleb Kübara sõnul õppida kuulama ning oma tundeid ja soove väljendama nii, et partner ei tunneks, et teda isiklikult süüdistatakse. „Rääkida ja kuulata teineteist päriselt iga päev, kasvõi 15 minutit,“ lisab ta. „Nendel kõige argisematel teemadel, näiteks: kuidas su päev on läinud? Vahepeal võtta aega kahekesi koos deidile minekuks, nii nagu „kunagi alguses“.“