„Kord ärkasin kodutute varjupaigas. Olin tänavale magama jäänud.“ Ellujääjad ehk Kaks lugu alkoholismi eri poolustelt

Alkoholi liigtarvitamine ei mõjuta vaid inimest, kes joob. Oma jälje jätab see ka tema lähedastele – kõige sagedamini kannatab pere. Kust leida abi mõlemale?

Sõltlase lugu, Margus (40)*: “Kaineks saada polnud raske, aga kaine olla küll.”

Esimest korda jõin end purju koduõllest, kui olin 10–11aastane. Sõbra isa pruulis keldris õlut, sealt saime paar liitrit. Pärast jooksin õues ringi, et kaineks saada, enne ei julgenud koju minna. Ema ja isa olid mul alkohoolikud, aga oskasid seda varjata ja käisid tööl. Isa oli mul hästi kinnine, tema hakkas kõigepealt napsu võtma. Ema püüdis teda kontrollida ja kui see ei õnnestunud, hakkas ka jooma. Valetamine oli meie peres tavaline – mind õpetati, et koduseid asju teistele ei räägita. Ise hakkasin alkoholi jooma põhikoolis. Purjus peaga olin julgem, see meeldis ka tüdrukutele...