Kehv mälu kimbutab järjest enam noori, kes kasvavad nutiajastul

“Seda, mida me meelde ei jäta, ei saa me hiljem ka meelde tuletada,” nendib mälutreener Reet Trei. Et mälu oleks parem, tasub seda teadlikult treenida.

Viis aastat tagasi teatasid teadus­uudised, et Ameerika teadlased mõõtsid üle, kui palju infot inimese ajju mahub. Nad uurisid aju närvi­rakkude vaheliste ühendus­kohtade info­mahutavust ja kuulutasid, et aju ruumib umbes sama palju infot kui 4,7 miljardis raamatus. Põhi­mõtteliselt võiks inimene kõik need raamatud pähe õppida, kuid – ta ei teaks siis mitte midagi mitte millestki muust.

Kui veel paarkümmend aastat tagasi oli tavaline, et valisime mälu järgi telefoninumbreid või arvutasime käigu pealt peast, siis tehnika on muutnud meid mugavaks. Mitut telefoni­numbrit suudad nüüdsama meenutada?

“Nutitelefonides on tohutu infohulk,” ütleb mälutreener Reet Trei. “Väga hea, kui inimene õpib, kuidas telefoni abil infot otsida, või oskab äppe alla laadida, aga kui ta sõltub telefonist ja oma aju üldse ei kasuta, siis see on jällegi halb.” Tänapäeval ei pea sugugi paika, et kehv mälu on vaid vana­inimeste probleem. See kimbutab järjest enam noori, kes kasvavadki nutiajastul. Mida sa selle vastu teha saad, loe edasi juba artiklist.