Tööalaselt tegutsen MTÜ Peaasjad (peaasi.ee) võrratus meeskonnas, kus minu rõõmuks on eest vedada erinevaid projekte ja Pearaadio podcasti, luua väärtust meie sotsiaalmeedias, teha vaimse tervise nõustamist noortele meie noortekeskuses ja koolitusi ettevõtetele. Meil on üsna pisike meeskond, seega on võimalik võttta erinevaid ülesandeid ja liigset rutiini ei teki. Parasjagu rutiini on samas jällegi mõnus!

Lisaks õpin ka Tartu Ülikoolis psühholoogia magistriõppes, mis on minu jaoks väga nauditav - just see, et töö ja õpingud on nii tihedalt seotud ja täiendavad teineteist praktiliselt.

Kuidas oled jõudnud oma praeguse töövaldkonnani?
Parajate keerdudega ja omas tempos. Pärast keskkooli läksin õppima inglise filoloogiat, kuid adusin, et tahaksin õppida midagi, mis minus rohkem põnevust tekitab. Otsustasin Tartu Ülikooli psühholoogiaõppesse astuda. Otsus sündis sel ajal, kui nägin kõrvalt üht imelist taastumist ajuga seotud traumast ja see viis mõtteni, et tahaksin inimese aju ning sellega seotud protsesse paremini mõista. Tartus kasvas mu õppimise isu veelgi ja hakkasin paralleelselt õppima ka füsioteraapiat. Mind paelus, kuidas psühholoogia ja füsioteraapia kokku andsid inimeseks olemisest terviklikuma pildi.

Pärast õpingute lõppu tegin rohkem füsioterapeudi tööd ja läksin edasi õppima vaimse tervise füsioteraapiat Norrasse, mis andis praktilise arusaama, kuidas need kaks eriala omavahel kokku sobitada. Lisaks hakkasin eest vedama erinevaid sotsiaalse innovatsiooni projekte, mis aitasid natuke raputada väljakujunenud tegutsemisviise sotsiaalvaldkonnas ja vaadata asju uute nurkade alt. Ma olen olnud paras hunt Kriimsilm!

Pärast töötamist nii riigi- kui erasektoris leidsin end eest vedamas enda sotsiaalse innovatsiooni teemalist projekti Käpp ja Käsi ning mul oli hästi hea meel liituda ka MTÜ Peaasjad meeskonnaga. Peaasjadega liitumisest saati 2020. a. alguses olen olnud väga mõnusalt inspireeritud vaimse tervise valdkonna teadmistest ja arengusuundadest ning näen, et selles valdkonnas on väga palju võimalusi panustada meie kõigi heaolusse.

Millega Sa tegeled töövälisel ajal?
Nii iseenda kui ka oma inimestega. Pakun endale meeldivaid elamusi ja parima hea meelega naudin neid koos lähedastega. Lemmikuteks on hea kontsert, looduses viibimine ja päriselt selle ilu märkamine, kiirustamata toiduvalmistamine, maailma üle arutlemine, tantsuline liikumine, vaimse tervise teemaliste raamatute lugemine ja lihtsalt logelemine ning taevasse vaatamine, mida püüan ka endale pakkuda.

Mida uut oled enda jaoks avastanud koroonaajal?
Avastusi on olnud erinevaid. Esialgu tundus harjumatu tõmmata tempot alla, vähem ringi tormata ja kodusem olla. Kuna olen üldiselt päris aktiivse eluviisiga, siis ei olnud see minu jaoks päris loomulik olemise viis, aga samas kasulik avastada, et mulle meeldib olla ka palju rahulikumalt. Avastus oli ka see, et väga toredasti saab lähedastega kaugteel suhelda, kuigi see nõudis uutmoodi harjutamist.

Sel talvel ja kevadel hakkas juba keerukamaks muutuma see, et olin liiga ära harjunud olema kodune ja puutuma päriselus inimestega vähem kokku, nii et hakkasin tajuma ärevuse tõusu, kui päriselu kohtumised hakkasid ellu tasapisi tagasi tulema. Nüüd olen end vaikselt ümber harjutanud, proovides olla igal juhul enda vastu sõbralik ja toetav.

Mis Sind ennast enim motiveerib?
Ühest küljest suured asjad ja teisest küljest väga väikesed asjad. Proovin valida oma ellu võimalikult palju selliseid tegevusi, mida mulle tõesti meeldib teha. Isegi kui mõni jupike suuremast asjast on vahel tüütu, siis proovin ikka hoida endaga teadmist, et see on asi, millesse ma usun ja valin selles suunas suures pildis liikumise.

Need väga väikesed asjad, kust igapäevast motivatsiooni saada, on näiteks kohvi lõhna nuusutamine hommikul, esimene teadlik sõõm värsket õhku õue minnes, oma lemmikloo järgi salaja tantsimine keset päeva, lähedasele öeldud toetavad sõnad ja lähedaselt kuuldud toetavad sõnad, õhtuti enne und naeratamine ja väike tänulik tagasivaade, mis tänases päevas oli head.

Minna 5 nippi, millega saab oma tundeid mõjutada ja rohkem meeldivaid tundeid tunda:

1. Proovi päeva jooksul 4-5 korda peatuda ja märgata, mis tunne Sul parasjagu on.
2. Proovi märgata, kui hakkad tundele hinnangut andma, nt. hea/halb, õige/vale tunne. Kui märkad hinnangut, siis võid endale öelda: “See on üks paljudest tunnetest, mis mul on, see pole hea ega halb, õige ega vale. See tunne lihtsalt on ja varsti läheb see mööda ning tõenäoliselt tuleb uus.”
3. Võib olla kasulik, kui proovid tunnet enda jaoks võimalikult täpselt sõnastada. Näiteks: tunnen igavust, üllatust, väsimust, meelekindlust. Kuna meie tundesõnavara ei ole tavaliselt väga mitmekesine, siis tasub otsida internetist “Ene Vainik tundesõnad”, mis viib toreda tabelini, kus on kirjas erinevad eestikeelsed tunded.
4. Pane enda jaoks kirja 10+ tegevust, mis aitavad Sul meeldivaid tundeid tekitada. Proovi silmas pidada, et need oleksid Sinu enda suhtes hoolivad ja toetavad tegevused. Vali igasse päeva vähemalt üks väiksem või suurem tegevus, mis aitab Sul meeldivaid tundeid kogeda.
5. Kui märkad mõnes päevas midagi, mis ebaõnnestus, siis on see väga loomulik. Me kõik kogeme ebaõnnestumisi. Märka lisaks sellele teadlikult ka vähemalt 2 asja, mis läksid hästi. Niimoodi saame teadlikult tuua tähelepanu ka nendele asjadele, mis meil hästi lähevad.

Minna Sild viib 25. mail nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilastele läbi online-kohtumise teemal “Enesejuhtimine ja emotsioonide reguleerimine”. Registreeri end siin delfi.ee/noor