Äiu-äiu, kussu-kussu... Paljudel on lapsepõlvest mälestus, kuidas ema laulab neile hällilaulu. Laul liigutab lapse unemaale, päevaväsimusest puhkama.

“Hällilaule on muusika­psühholoogias põhjalikult uuritud ja leitud, et kuigi eri kultuurides on muusika kahtlemata omanäoline – kasutatakse erinevaid helistikke, kõlakombinatsioone ja pille –, siis hällilaul on igal pool sarnane,” räägib muusikaterapeut Dali Kask. “Unelaul on rahuliku tempoga, lauldud ühetaolise hääle­tämbriga ning häälestab lapse sügavale puhkusele.”

Kui laps kasvab suureks, siis õhtune unelaul ununeb, kuid muusika mõju inimesele ei vähene. Briti teadlane ja muusik Norma Daykin kirjutab, et noortel aitab muusika vähendada ärevust, täiskasvanutel parandada tuju ja saada juurde tegutsemistahet. Ent muusika leevendab ka leina ja valu ning muusikateraapiat kasutatakse unehäirete, dementsuse ja paljude teiste tervisehädade korral. Niisiis, sobiv muusika pole pelk meelelahutus, vaid vahend, millega toetada oma vaimset ja füüsilist tervist.

“Sotsiaalpsühholoogilistes uurin­gutes on inimestelt küsitud, mis tekitab neis tunde, et nende elu on elamist väärt,” jutustab Dali Kask. “Vastustest tuleb valdavalt välja, et inimene on eluga rahul, kui ta kogeb meeldivaid emotsioone: rõõmu, innustust, armastust ja entusiasmi. Teine oluline aspekt on tegutsemis­vabadus ja kolmandaks sotsiaalsed suhted – et oleks keegi, kellega oma kogemusi jagada. Praegu on mitmed vabadused, mis mõjutavad inimeste heaolutunnet, piiratud ja vaimne tervis seetõttu suure löögi all. Muresid on paljudel rohkem kui selget rõõmu – seda olulisem kaal on muusikal ja üldse esteetilistel elamustel, mis annavad positiivseid emotsioone.”

Edasi lugemiseks: