Jah, me peaksime mõtlema endast kui muutuvatest nähtustest. Nii on võimalik areng, aga vajadusel ka leppimine elusaatuse või raske kroonilise haigusega, nagu Parkinsoni tõbi või dementsus. Võitlusest Parkinsoniga on juulikuu Eesti Naine ajakirjas kogemuslugu. Dementsuse teekonnast räägib Draamateatri etendus „Bertod ja Agnes“, kus teeb suurepärase rolli meie kaanekangelane Laine Mägi. Inspireeriv naine, kes silmapaistva näitlejakarjääri kõrval on 40 aastat liikunud suure unistuse ehk oma tantsukooli poole. Kui paljudel meist on mõni ligilähedaseltki mõõdetav unistus?

Kutsume ajakirjas üles esitama kandidaate ja valima sajandi Eesti naist. Naist, kes on praegu või on olnud mõjukas ja kelle nime me kõik teame. Jutt käib sajast aastast ehk vahemikust 1924–2024. Igaks juhuks: Lydia Koidula oli selleks ajaks eluareenilt lahkunud.

Toimetuse poolt panime kokku 50 nime. Välja jäi hulk naisi, eriti nooremaid, kelle elutöö pole kaugeltki tehtud. Samuti soovisime, et valikul ei domineeriks viimased 30 aastat. Samas, praegu tähendusrikkana tunduvat naist võiks ka 50 aasta pärast mäletada. Keeruline oli leida kandidaate ajastust 1940–1970, isegi kuni 1980. Okupatsiooniaja kangelased pole meie ajastu suurkujud, ega neid ju väga teagi. Pilt läheb selgemaks televisiooni laiema levikuga.

Loomulikult on elukutseid, mis on rohkem nähtavad kui teised. Eks see ju nii ongi, et kes on nähtaval, see saab ka mõjutada.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid