Birk Rohelend kriitikaga toimetulekust: inetud sõnad teevad haiget, aga selle valuga pole midagi asjalikku peale hakata

„See tänapäeva vaim tuleks sinu seest eksortsistiga välja ajada,“ lajatas mulle kord kirjanduskriitik. Kirjaniku elu on paras väljakutse, sest igaüks tunneb õigust arvustamisele. Ja piir ei saabu siin: kriitika võib tabada igaüht, ükskõik millal ja ükskõik kui valusalt.

Tagasi vaadates mõtlen sageli, et noorus on jube aeg, sest noorena oleme kriitikale niivõrd avatud. Iga mööduja, kes meile midagi näkku paiskab, võib muutuda – vahel enese teadmatagi – arvamusliidriks. Mäletan, kuidas üks suvaline tüüp teatas mu sõbrannale, et eelmisel aastal oli ta saledam, lükates sõbranna aastateks toitumishäirete rajale. Oli õpetajaid, kes