JUHTKIRI | Peatoimetaja Heidit Kaio: jutt võimalikust sõjast on mõeldud tarbimiseks Lääne-Euroopa heaoluriikides

Hiiumaa. Looduse värvid on pruun ja beež. Tihedas udus joonistuvad kadakad ja raagus puud. Rannasopid on jääs. Olen külas Mardihansu lahe ääres talus, maadel, kus pere esivanemad on elanud 400 aastat. Kaugeim võimalik teadmine, mida meil Eestis on võimalik tekitada. Et oldi paiksed, siis ilmselt elati samas varemgi.

Aiva mets. Kahesaja-aastased saarepuud justkui kõneleks minuga ja tekib seotuse tunne endagi esivanematega. Nende kodu on Tartu ja Otepää kandis.

Sellega haakub meie kaanekangelase Tuuli Roosma jutt Indoneesia saarestiku rahvastest ja nende lugupidamisest esivanemate, aga ka hiljuti surnute vastu, mis võib tähendada, et nad ei matagi neid mõnda aega maha või kaevavad jäänuseid järjepanu aastaid üles.