JUHTKIRI | Heidit Kaio: suru, palju jaksad, aga tuul peaks ikka ka selja tagant olema

Anekdoot: praeguse majanduslanguse ajal otsib firma konkursiga uusi töötajaid. Juhiabi asetab ülemuse ette lauale sadakond CVd. Ikka korraliku paki. Ülemus aga tõstab poole pakist kõrvale ja hakkab uurima alles jäänud avaldusi. „Miks?“ imestab kohkunud sekretär. „Noh, õnne peab ka olema,“ vastab juht rahulikult.

Nii see kuidagi on, et suru, palju jaksad, aga tuul peaks ikka ka selja tagant olema. „...elu saab olla muinasjutt vaid juhul, kui suure eluloterii tulemusel satub lisaks isiklikule pingutusele kokku ka jumalike juhuste loterii-allegrii,“ kirjutab kirjanik Mehis Heinsaar. Tema ja fotograaf Peeter Lauritsa koostöö on veebruarikuu ajakirjas peegeldus kaduvast maailmast, kus on võimalik paberile trükkida ja meie siiani arvuka lugejaskonnani tuua eksklusiivseid projekte.

„No proovime,“ ütles Navitrollale meie kaasautor Karl Käsnapuu, kes kirjutab ajakirjas kolumne kaduvusest, kui kuulsal kunstnikul külas käis. Navitrolla jäi jalapealt seisma: „Sa lähed proovima...!?“ Valis siis hetke sõnu ja osatas: „Proovides saab sust lõpuks vaid üks suur proovija!“ Nii see on, et õnne võib olla, aga tegutsema peab ikka ka.

LOE KA: Külaskäik Navitrolla juurde Karulasse: siin hommikul voodisse sooja teki alla peitu jääda ei saa, isegi kui oled kunstnik

Seepärast imetlen Romi Hasat, Kanal 2 uue hommikusaate juhti. Ta räägib ausalt depressioonist, emotsionaalselt raskest abielulahutusest, aga ka sellest, millist sulnist rahuolu pakub elus kohalolek praeguses ajas. Isegi ärgata kell neli hommikul igal argipäeval. Ja kuidas rõõmustada mineviku üle.

LOE KA: KAANELUGU | Romi Hasa avameelselt lahutusest ja sellele järgnenud depressioonist: mul on tunne, et kui sain sellest läbi, olen kuulikindel

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi hiljutise Eesti visiidi valguses ja sõja alguse kohutava tähtpäeva lähenedes on tumedaid tundeid palju. Me peame meeles pidama, et kuigi rindelt ei tule võidukaid uudiseid, käib sõda iga päev, iga päev hukkub kümneid inimesi. Sõja algusest saati on meie ajakirja päises olnud kiri „Mõtetes Ukrainaga“. Ei, me ei ole seda sinna unustanud, vaid oleme arutanud, et kui võtaksime selle ära, oleksime alla andnud.

Slava Ukraini!