Külaskäik Navitrolla juurde Karulasse: siin hommikul voodisse sooja teki alla peitu jääda ei saa, isegi kui oled kunstnik

Kui sa tahad midagi teha, siis tee. Kui mõtled, et ma lihtsalt „proovin“, siis saabki sinust „üks suur proovija“, on Navitrolla mõte elus ja kunstis.

Hiljuti otsis hea sõber, galerist Reigo Kuivjõgi ingliskeelsest internetist Eesti tuntumaid kunstnikke ja esimeseks vasteks tuli Navitrolla, kodanikunimega Heiki Trolla. Temast võib ette tulla pilt kui lõbusa näo ja kikilipsuga kunstnikust. Enamik aga teab teda sürrealistlike ja heatujuliste värviliste maalide kaudu.

Võib tunduda ootamatu, aga ta on ka maailmas päris tuntud. 1990ndate lõpus kutsuti Navitrollat Inglismaale näitust tegema ja ta võttis Londoni omaks. „Londoniga oli tihe armu- ja ärilugu 1990ndate lõpus. London meeldis mulle ja mina meeldisin Londonile,“ ütleb Navitrolla. Ta elas Londonis ja liikles edasi-tagasi Eesti vahet. Tal olid näitused nii Mayfairis kui ka Camdeni linnaosas; kes Londonit tunneb, saab aru, kui vastuoluline see on. Eestis nii suurt vastandlikkust polegi olemas, aga „London võttis mind mõlemal pool vastu“. Tema töid esitleti galeriis, kus järgmisena oli üleval prints Charlesi looming, kes nüüd on ju kuningas. Ostjaskond oli ülemaailmne, naftašeigid, tuntud juveliirid, Ameerika kunstikogujad. „Sain sealt hellalt pappi.“