Uuring: pettused ohustavad lisaks rahakotile ka inimeste vaimset tervist

Finantspettustest rääkides on tähelepanuta jäänud nende mõju ohvriks langenu vaimsele tervisele.

Ehkki inimesed ise hindavad oma teadmisi erinevatest petuskeemidest väga kõrgeks ja arvavad, et neid pole võimalik ninapidi vedada, toob päris elu kahjuks pidevalt vastupidiseid näiteid.

Inimesed, kes on pettuse ohvriks langenud saavad kinnitada, et sellega kaasnenud tagajärjed ei ole meeldivad.

Luminori tellimusel läbiviidud uuringust selgub, et kõige levinum pettusega kokkupuute tagajärg on mainekahju ja ajakulu, sellele järgnevad mentaalsed raskused ning rahaline kahju.

Just mentaalne aspekt oluline nüanss, millele finantspettustest rääkides pole varem suurt tähelepanu pööratud.

„Aasta jooksul mõne petuskeemiga isiklikult kokku puutunud inimestest iga kümnes tõdes, et kelmuste korral on oluliseks tagajärjeks ka mentaalsed raskused. Inimeste vaimse tervise mõõde annab pettuste teemale uue kihi, millega on vaja arvestada,“ ütles Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik.

Uuringu järgi on 57% Eesti inimestest puutunud viimase aasta jooksul kokku petukõnedega ning 44% vastanutest on isiklik kogemus SMS-pettusega. Eestis kõige enam levinud petuskeemide esiotsa mahuvad veel andmepüük, investeerimispettused ning veebipõhised müügipettused.