„Kui ma näen naist – just naist! –, kes läheneb kaheksakümnele, aga kellel on säde silmas, siis ma ei jälgi kunagi tema keha, vaid hindan ennekõike vaimuteravust!“ lisas Vaarik.

Marika toob näiteks moekunstnik Vivienne Westwoodi. Ja kohe seejärel Ita Everi, keda ta on läbi aastate vaimustusega jälginud. Aga nende suurte nimede kõrval räägib näitlejanna ka bussis või rongis kohatud juhuslikest inimestest, kes millegipärast jäävad silma ja teevad tal südame soojaks. Neis kõigis on paras annus punki, ja kuigi see ei ilmuta ennast võib-olla igal hetkel, siis on ikkagi tunda, kuidas pungilikkus nende pealmiste pinnakihtide all väreleb, ja sellest juba piisabki.

Loe refereeritud artiklit SIIT.

Jaga
Kommentaarid