Kaheksa küsimust, mida peaksid kindlasti oma partnerilt küsima
Lähisuhtes on hetki, mil kipume kaaluma, kas partner on õige või vale. Vahel jääb märkamata, et asi pole tingimata vales partneris – me lihtsalt teeme valesid asju.
Igasugune areng toimub analüüsimise, katsetamise, läbikukkumise, eneseületuse ja kaotustega toimetulemise teel. Aju, mis ei pinguta, ei arene. Suhtel, millel lastakse isevoolu ujuda, ei pruugi pikka pidu olla.
Nagu kogu elu, ei saa suhegi olla selline, et süda kogu aeg laulab. Vahel hõiskab rohkem, vahel vähem, vahel üldse mitte. Tuleb pingutada, et mõista, mis puudu on. Tuleb midagi ette võtta, et puuduvat juurde tuua, ja leppida, kui see ei õnnestugi. Tähtis on aru saada sellestki, et nii nagu pole olemas täiuslikku inimest, pole ka täiuslikku suhet. Liiga suured nõudmised võivad suhterahu hoopis ära rikkuda.
Teatud „seire“ võiks suhet aga alaliselt saata. Tänu sellele võib hiljem olla rohkem usaldust, kooskõla, toetust, sõprust, mõistmist, dialoogi…
Siin on mõned küsimused, mille üle koos partneriga arutleda.
Kui sina ja su partner saate allolevatele küsimustele vastata jaatavalt, tunnete ennast oma suhtes ilmselt mugavalt. Kui sekka juhtub ka ei-sid, võimaldab see mõelda, mida teha teisiti.
Kas saad ausalt väljendada oma mõtteid ja tundeid, kartmata partneri kriitikat?
Kas sinu partner on esimene, kellega soovid jagada oma mõtteid ja tundeid, nii head kui ka halba, rääkida kõikidest päevasündmustest?
Kas halvas olukorras on partner sinu turvasadam, kus rahuned ja selgined?
Kas partner näitab üles hoolivust ja mõistvust isegi siis, kui tema seisukoht erineb sinu omast?
Kas näitad partnerile oma isiksuse eri tahke, pelgamata tema eemaldumist või pahameelt?
Kas konflikti korral näed kummagi osa tekkinud probleemis?
Kas võid teha isiklikke valikuid, pelgamata partneri halvakspanu?
Kas talud mõistvalt teise eriarvamust või mittenõustumist, jäädes ikkagi dialoogivõimeliseks ja lahendusele suunatuks?
Artikkel on refereeritud Eesti Naise ajakirjast, loe pikemalt SIIT.