„Inimese üks suurimaid vajadusi on olla mõistetud,“ ütleb Tiina Ristimets ajakirja kaaneloos. Ma ei olnud seda väidet varem kuulnud, aga sellest sai nüüd üks suuremaid arusaamisi. Mõistmine on kõige suurem väärtus, ajades oma asja, tülitsedes või vaikides.

Ajakirjas on mitu lugu sellest, kuidas juhtida paarisuhet. Mulle näib, et naised teinekord loobuvad suhtega tegelemisest, sest nad ei oska seda juhtida, ja mehed valivad mugavama tee, isegi kui see on ebamugav. „Abiellusin võimalikult ruttu, et mitte end üksi tunda, seega mitte õigetel põhjustel,“ räägib näitleja Tom Hanks. Teise abielu kohta ütleb ta: „Teadsin, et pean muutuma, abielu ei ole võlutrikk ega lihtne.“

Olen nuputanud, millistel tingimustel võiks paar tunda end mugavalt, tegemata kooselus liiga suuri järeleandmisi.

Rohkem kui pooltes ehk 52 protsendis Rootsi leibkondadest on üks inimene. Julgeks oletada, et suur osa on paarisuhtes, kuid nad eelistavad elada eraldi. Soomes pole 32 protsendil paaridest lapsi.

Mul on palju-palju sõpru, mehi ja naisi, kes triivivad elu keskkoha poole sootuks ilma laste ja pikaajaliste suheteta. Nad on harjunud elama enda elu, oma köha ja nohuga. Ja on need, kes on üksi koos pudilastega, või pesast lennanutega.

Psühholoog Katrin Saali Saul kirjutab, kuidas me paarisuhtes varjame ärevust erisuguste tülinorivate vormide taha. Hirmuärataval moel tunnen end ära neis kõigis. Aga heas suhtes ei pea üle mõtlema, sest sa oled mõistetud ja sedaviisi ka armastatud.

Elus peab osalema.

Heidit

Jaga
Kommentaarid