„Suitsiidimõtted pole lihtsalt paha tuju.“ Mida öelda inimesele, kes soovib elust lahkuda?

Mida öelda ja millest vaikida, kui keegi pihib, et plaanib elust lahkuda? Heli Luik on usaldusisiku rollis olnud mitu korda. „Abiandja ei saa võtta vastutust teise inimese elu eest – see peab jääma talle endale,“ rõhutab ta abist kõneldes.

„Suitsiid on raske teema, aga me peame sellest rääkima. See on sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus,“ lausub Heli. Aastas võtab Eestis endalt elu ligi 200 inimest. Nende ootamatu lahkumine puudutab omakorda veel ligi 27 000 inimest, kelle päevi varjutavad segadus, viha, valu...

Kaaslase tegu tekitab mahajääjais küsimusi. Tihti: miks ta nii tegi? Või: miks ta end kokku ei võtnud? „Suitsiidimõtted pole lihtsalt paha tuju, enamasti on nende taga haigus,“ räägib Heli. „Neil, kelle aju suitsiidimõtteid ei tooda, võibki olla raske mõista, miks teise inimese peas käib klikk. Kuid tema olukorras võib tunduda, et need mõtted on normaalsed.“

Enesetapu levinuim riskitegur on – peamiselt diagnoosimata ja ravimata – depressioon. Samuti näiteks alkoholi liigtarvitamine ja sotsiaalne tõrjutus.

Kuidas käituda, kuuldes inimese enda suust, et ta plaanib elust lahkuda? Sel teemal on Heli nüüd palju teadlikum kui siis, kui sattus esmakordselt usaldusisiku rolli.

...

Edasi lugemiseks osta artikkel.

Kust saada abi pakilise mure korral?

• Lasteabi: 116111 (24 h)

• Hingehoiu telefon: 116123 (24 h)

• Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev k 19–07)

• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 617 2550 (24 h)

• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h)

• Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h)

• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h)

• Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h)

• Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h)

• Kiirabi: 112 (24 h)