„Arvasin, et mind vaevab mingi unikaalne vaimse tervise probleem, mida ainult alkohol suudab kontrolli all hoida.“ Mihkel Raud ärevushäirest

„Teadmatus on õndsus,“ ütles Inglise luuletaja Thomas Gray juba 18. sajandil. See väide on ajaproovile hästi vastu pidanud. Pole midagi õndsamat pimeduses kobamisest ega rumalalt vait jäämisest, kui seltskonnas tuleb jutuks mõni hirmus, ent aktuaalne teema.

„Hirmsaid, ent aktuaalseid teemasid“ jagub igale põlvkonnale ning kus üks muretseb sõja või näljahäda pärast, seal kurdab teine aeglase netiühenduse või kohaliku toidupoe nigelavõitu avokaadovaliku üle. Ükski teema pole mõistagi vähem tõsine kui teine, kõik sõltub alati ja ainult teema tõstataja vaatenurgast. Mis seletab ka viimase aja porinaid, kui keegi – enamasti mõni poptäht või tuntud ettevõtja – räägib läbipõlemisest. Ja räägib kirglikult ning avalikult, sest läbipõlemine on suur probleem. Porin kõlab aga vaata et kirglikumalt, sest mis viga popstaaril või firmajuhil läbi põleda, neil raha piisavalt, et kuude kaupa sanatooriumis rehabiliteeruda (või mis iganes moesõna teki all lesimist kõige paremini kirjeldabki). Püüa sa aga lihtinimesena läbi põleda, sellest ei kirjuta ükski ajaleht! Üleüldse on läbipõlemine üks pseudoteema, millega ajakirja Tervis kaanele ronida, poriseb kodanik tänavanurgal ning elab oma elu edasi.

Mis toob mu tagasi teadmatuse õndsuse juurde. Sest küllap on läbipõlemist meie hulgas rohkem, kui oskame tunnistada. Me ei pruugi lihtsalt teada, mida läbipõlemine täpselt tähendab või millist mõju avaldab meie tervisele pikemas plaanis. Teadmatus võib olla õndsus, aga võib vabalt ka mitte olla. Ja see ei puuduta ainult läbipõlemist, vaid mis tahes tervisehäda, näiteks paanikahäiret.