Keiti Vilms: ma ei varja seda, et ketamiini micro-dosing on mind väga palju aidanud

Eesti Naise juulinumbris räägib kalamburist Keiti Vilms ilustamata ja avameelselt oma elust depressiooniga, enesetapukatsetest ja paranemisest. Ta tunnistab, et vabanes oma traumast tänu psühhedeelikumidele.

Vilmsi sõnul kandis ta pikki aastaid endaga kaasas hüljatusetunnet. „Arvasin, et olen katki, ja süüdistasin iseennast, sest ei saanud aru, mis mul viga on.“ Oma traumast sai ta jagu tänu psühhedeelikumidele. „Ma ei varja seda, et ketamiini micro-dosing (mikrodoseerimine ehk väikeste annuste manustamine – toim.) on mind väga palju aidanud. Mõni mu tuttav teeb niimoodi seeni, teine hapet. Ma ei tee ketat sellepärast, et olla lõbus, vaid kasutan vastutustundlikult, et jõuda eneses suletud usteni.“

Eestis on nüüd võimalik mõnes kliinikus ketamiinravi teha. „Hea, et saab, ammu on juba aeg. Ära võiks kaduda ka stigma, et kui teed mikrodoosi, oled kohe narkomaan,“ ütleb Vilms ja lisab, et alkohol, unerohi ja Xanax on inimkonnale palju suurem nuhtlus. „Olin ise ka pikalt Xanaxi-sõltlane.“

Küsimusele, mida keta temaga teeb, vastab Vilms: „Vahel mitte midagi, aga vahel avab sisemuses täpselt õiged uksed.“

Tervenemise teel jõudis Vilms eneses tagasi nelja-aastase lapseni. „Panin talle käed ümber ja sain aru, et meie oleme üks, et ma saan nüüd ise seda last kaitsta. See oli võimas vabanemise tunne, saada iseendale lapsevanemaks! Aga mul võttis 40 aastat, et sinnani jõuda.“

Vilms märgib, et need aastad pole teda maha murdnud. „Mingil hetkel arvasin, et kõik parem on juba seljataga: parimad aastad, naerud ja sõprused. Kuni pöörasin asja ümber: ei, põhiprogramm on tehtud, nii et nüüd hakkan elama!“

Loe Keiti Vilmsi lugu pikemalt SIIT.