Tagasi teispoolsusest. Surmauurija Karl Käsnapuu: nad räägivad, kuidas eespool on piir, millest üle minnes pole tagasiteed

„Juba ammu ma surma ees hirmu ei tunne,“ lausub surmauurija Karl Käsnapuu. „Mul on tunne, et elu ise lükkas mind surmaga tegelema.“ Karl on teispoolsuses käinud.

See juhtus aastaid tagasi Indias, kus üks ime saatis teist. „Alguses hoidis moslemimaffia mind kinni, siis ei saanud kuu aega militaartsoonist lahkuda – lõpuks pääsesin heade inimeste juurde. Vabasse maailma viis läbi Himaalaja mägitee, mida peetakse üheks maailma kõige ohtlikumaks. Seal oli just olnud varing: teel nägin bussi, mille peal oli toasuurune kivi...“

„Sain aru, et kuigi mu lõpp võib olla lähedal, ei oska ma surma oodata. Mind pole õpetatud, kuidas surmast rääkida või mõelda, sest Eestis on surm tabu. Seal, Tiibetis, õpetatakse lastele maast madalast suhet surmaga. Neile inimestele pole surm teadmatus – aga teadmatusest pole ju miski hirmsam!“

Miks Eestis surmast ei räägita, mõtiskles Karl. Ja mõtleb tänase päevani, mil tal on religiooniuuringute eest teaduskraad. Nüüd intervjueerib ta surmalähedaste kogemustega eestlasi... Loe edasi, mida Karlile on räägitud.