Nägin aastate eest üht mõtlemapanevat episoodi. Jalutasin mööda järjekordset autonäitust ja imetlesin nagu kõik teisedki kohalviibijad auto­tootjate uusi mudeleid. Üks ilusam kui teine, teine rohkemate lisadega kui esimene.

Ühtäkki märkasin keskeale lähenevat paarikest, kes überkauni BMW ees peatus. Naine oli mehest silmatorkavalt atraktiivsem, mis tundub tagantjärele mõeldes justkui loogiline, ent sisaldab automaatselt eelarvamust: ilus naine tolkneb koleda mehe käevangus vaid ühel põhjusel ning hingesugulus see põhjus paraku pole.

“Issand, kui seksikas auto!” kriiskas proua üle terve ruumi. Ma ei kasuta sõna “kriiskama” kogemata või juhuslikult, daami hääl oli läbilõikavalt vali ega jätnud ühelegi ruumisviibijale palju tõlgendamisruumi: ma tahan seda autot ja ma tahan seda kohe!

“Hmm, seksikas,” jäin mõttesse. “Mida tähendab seksikas auto? Kas seksikas auto on selline, mis tema omanikus seksuaalseid instinkte käivitab? Kas seksikas tähendab seksapiilne – ehk seksuaalselt erutav – või on sellel sõnal tõepoolest rohkem tähendusi kui üks?”

Avasin mobiiltelefonis virtuaalse õigekeelsussõnaraamatu ning seal ta oli: seksikas <2: -ka, -kat> seksapiilne; argi huvitav, põnev, trendikas.

Vaat nii. Kui Kroonika järgmist seksikat valima hakkab, ei kvalifitseeru pelgalt inimesed, kellega kõik ülejäänud urupunni tahavad teha. Kaugel sellest. Seksikas inimene on “huvitav”, “põnev” või “trendikas”.