Lugejakirjad
TAASKOHTUMINE
Sattusin seekordset numbrit lugema lisaks maailmas toimuvale ka isiklikel põhjustel veidi segasel ja murettekitaval ajal. Tajusin selgelt ajakirja rahustavat mõju. Panin silmad kinni ja lasin lugemisse pause tehes loetul end rahustada. Mõtlesin sõna otseses mõttes oma varvastele, just nii, nagu kõlas üks Henessi soovitustest. See on väga tõsine ettevõtmine isegi mõneks minutiks, päriselt ka.
Väga aitasid mind ka Kärt Tominga julged ja elujaatavad mõtted. Tundsin rõõmu, et on jäänud Eestimaale kruusateid, kus rooli keeravad lahvkamehed, kes oma iganädalase kohaloluga hoolitsevad nii vanakeste kõhutäie kui vaimse tervise eest. Laura
“Erioperatsioon” Ukrainas ikka kestab veel, kuigi oli lootus, et “kohe, kohe keegi annab teada sõja lõpust”, nagu kirjutab Eva Luigas ja nagu me kõik lootsime. Meil tuleb selle teadmisega oma elu edasi elada, “pidada sünnipäevi, rõõmustada ja kurvastada”. Õnneks on meil ajakiri Eesti Naine, mis viib mõtted mujale – minevikku, olevikku, tulevikku.
Mainumbrist leidsin Helmi Mäelo kirja riigivanemale aastast 1935, kus on juttu rahalisest toetusest ajakirjale ja ajakirjade ühendamisest. Kuigi toetust ei saadud, siiski vähemalt viidi Konstantin Pätsini sõnum ajakirja olulisusest ja õnneks ilmub ajakiri siiani.
Ilu tõi minuni pildiseeria peotantsijatest. Huvipakkuv oli ka lugu Martin Alguse päevast. Kärt Tomingas kui laulja ja näitleja on üks mu lemmikutest, kellest polnud pikka aega midagi kuulnud. Tema mõtted, sõnumid hinge, meele ja vaimu teemal pakkusid mõtlemisainet ja kaasaelamist. Virve
PÕNEV HENESSI
Eesti Naise mainumbri kaanelugu näitleja Hennesi Schmidtiga oli hästi ajastatud. Noort näitlejannat näeb järjest sagedamini suuremates ja väiksemates rollides nii meil kui ka mujal. Tore oli temast ja tema tegemistest rohkem teada saada.
Mihkel Raua kolumn alkoholismist oli siiras ja mõtlemapanev. Õige oli meelde tuletada, kui vale on stereotüüp, nagu oleksid ainult mehed alkohoolikud. Ka naised “tipsutavad”. Lapsele pole vahet, kas kasvada koos “tipsutaja” või “joodikuga”, last mõjutab vanema alkoholilembus soost sõltumata.
Mihkel Raua ülestunnistus, et ta on alkohoolik, oli ootamatu, aga aus ja väärikas. Kui palju on inimesi, kes söandavad ausalt tunnistada, et nad on alkohoolikud? Eriti kui nad pole juba mitu aastakümmet alkoholi tarbinud. Probleemi teadvustamisest algab võimalus luua muutust. Alkohol pole odav lõbu. Paljud on motivatsiooni alkoholist loobumiseks leidnud rahast. Arvutage kokku, kui palju raha kulub iga päev/nädal/kuu/aasta alkoholi ja suitsude peale. Äkki annab see nii mõnelegi vastuse küsimusele “Kuhu see raha küll kaob?!”. Eve
Tavaliselt laenutan raamatukogust ajakirja, aga olen ka üksikmüügist teatud numbreid ostnud, nii ka seekord. Mul on nimelt suur kultuurihuvi ja mind huvitab kõik, mida Eesti Naine pakub. Väga meeldis kaanelugu Henessi Schmidtiga. Meeldiv oli lugeda Kärt Tomingast, kellest ei ole tükk aega midagi kuulda olnud. Mällu on sööbinud tema osatäitmine filmis “Need vanad armastuskirjad”.
Lugu autolahvkast pakkus äratundmisrõõmu. Elan maal ja kasutan lahvka teenuseid. Meil on õnneks küll ka kauplus olemas, aga kaks poodi on ikka parem kui üks. Meeldis Elonna Spriidi viimane intervjuu. Meenusid ansambel Laine hiilgeajad ja väljamüüdud kontserdid. Muidugi ei saa kunagi tähelepanuta jätta Lehte Hainsalu kirjutatut “Vabadus ja väärikus”. Alati meeldivad Eva Luigase lood. Tähelepanuta ei jäänud ka Madis Jürgeni lugu Martin Algusest. Reet Sprenk