KUULA | Piret Järvis-Milder ei tea, kas naaseb „Pealtnägijasse“: see pole pereinimese töö

Piret Järvis-Milder sai tuntuks TV3 suvesaadete saatejuhina, millele järgnes peadpööritav karjäär Vanilla Ninja bändis ja ühinemine Eesti vaadatuima telesaate “Pealtnägija” meeskonnaga.

Uuriva ajakirjaniku töö on hetkel pausil ja elu käib ümber pisikese Milli. “Ma olen suur põdeja ja proovin teadlikult mitte üle mõelda,” sõnab Piret. “ Minu jaoks on muusika südames. Tahame suvel anda suurema kontserdi Eestis, sellega ma täna töötan,” avaldab Piret oma tulevikuplaane. “Olen olnud kodune, aga teinud ka tasapisi tööd. Tunnen, et tahaksin sukelduda rohkem töistesse tegemistesse ja ma pole kindel, kas otsustan naaseda “Pealtnägija” meeskonnaga endistel tingimustel. Minu jaoks on Milli nii tähtis ja ma alati imetlen oma abikaasat Egertit, kes suudab meie tütrest isegi suure jonni ajal naerukajaka välja võluda,” avaldab Piret.

Piret viib jutu oma karjääri algusaegadesse: „Teadsin peale keskkooli, et tahan õppida meediat, läksin Concordiasse katsetele ja sain sisse. Paar kuud hiljem osalesin TV3 uute nägude leidmise castingul ja mina osutusin valituks.“ Samal aastal, kui vastne meediatudeng õpinguid alustas, läks lendu ka Vanilla Ninja bändi karjäär välismaal. Noor naine elas Saksamaal oma unistuste elu ja sattus Eestisse harva, nii tuli teha valik ja õpingud katkesid. “Jah, nii see läks, et pidime siinse elu pooleli jätma, aga ma ei kahetse. Bändiga sain kogeda midagi kordumatut. Minu jaoks oli see väga oluline aeg, sest põnevus ja uued olukorrad paeluvad iga noort inimest,“ meenutab Piret.

“Saksamaa oli minu jaoks elumuutev. Siis hakkasin aga igatsema oma sõpru, kodu ja oma inimesi. Meil oligi selline vaiksem periood tekkimas, suur hoog bändiga rauges ja ma olin isegi õnnelik, kui pidin tagasi Eestisse tulema. Eks veidi jäi okas hinge, et meile tõmmati justkui vesi peale. Olime teinud parima, et kõik läheks ülesmäge, kuid need võitlused on suuremad, kui sinu jõud ja sa ei saa kõigil teemadel kaasa rääkida. Meie tegemistele pandi pidur ja see ei toimunud valutult, oli raske aeg."

Kuigi Piret põdes bändikarjääri lõppu, oli tal tunne, et pärast aastaid ilma igasuguse hingetõmbe perioodita rabamist oligi vaja pausi. "Olin läbipõlemise äärel, tundsin, et ei jaksa enam kohvrite otsas elada. Tekkis vajadus stabiilsuse järele, ka vanus oli sealmaal, et tahaks oma kohta, kuhu asjad maha panna. Kolisin tagasi Eestisse ja nautisin pesapunumist, algas uus ja ilus aeg. Üks peatükk peab lõppema, et teine saaks alata,“ analüüsib Piret oma elu murrangulist aega. “Eestis toimusid meie kontserdid edasi ja see üleminek oli rahulik. Me siiani ei tea, millal oli meie viimane kontsert,“ naerab muusik.

Nüüd on bänditegemine taas südames. “Tulime uuesti kokku, pean kitarrimänguoskuse üles soojendama. Peaksin tegema rohkem, aga lapse kõrvalt selliste asjade jaoks aega leida on keeruline. Loodan, et lastaia algus annab võimaluse rohkem iseenda jaoks aega leida. Muidugi püüan mängida ka koos lapsega, aga miskipärast ei kuku kitarrimäng siis kuidagi välja.”

Naisena on minu vajadused ajas muutunud, räägib aastaid popstaarielu elanud naine. „20ndates tahtsin olla tugev ja iseseisev. Motoks ikka see, et saan alati ise hakkama. Aga pärast abiellumist olen hakanud nautima naiseks olemise õrnemat poolt. Vanusega tuleb julgus ja alles 30ndates tunnistasin oma haavatavust. Seda, et võin olla nõrk ega pea olema non-stop powerwoman. Baas ongi tasakaal õrnuse ja tugevuse vahel. Täna ma naudin, kui mind poputatakse ja minu eest hoolitsetakse.”

Kuula podcastist, mida Piret avaldab emadusega kaasnevatest tunnetest ja kuidas ta hoiab tasakaalus kodu- ja töökohustusi. Millised unistused on veel täitumata ja kuidas said Piret ja Egert hakkama reisisaate filmimisega võõras riigis koos oma aastase pisitütrega.

LIITU! Piret Järvis-Milderi emadepäeva väljakutse: helista iga päev mõnele toredale sõbrannale, kellega pole ammu rääkinud, ja ütle talle midagi head.