TAGALA TUGI
Päevakohaselt muretseme aina, kas Lääs suudab Ukraina tagalana olla küllalt tõhus. Riik on riigile toeks raskel ajal. Aga ka igale üksikule sõdurile kaevikus on tähtis tagala tugi, isiklik tugi. Toit ja relvad, ent enam veel koduste armastus. Pole hullemat asja kui kuuldus, et pruut käib suveaias okupandiga tantsimas. Eelmisest sõjast mäletatakse selliseid juhtumeid. Siiamaani, järelpõlveski.
Usaldada tagalat on elutähtis. Mida viljakam hernevars, seda toekam peab olema tema tugi, et ta ei lamanduks ega määnduks, et ta kannaks oma kaunad elujõuliseks; see loomusund nõuab taimelt elukestvat pühendumist. Ühiskondlik elukutse – nagu on arstil, piirivalvuril, politseinikul, ajakirjanikul – ja loometegevus – teadlane, kunstnik, kirjanik, baleriin, ooperilaulja – eeldab kestvat valmistumist ja püsivat valmisolekut. Vanasti kõneldi kohustusest oma ande ees, hoolimata ebasobivast ümbrusest, tänapäeval kõneldakse karjääri ja pereelu ühitamisest. Nii vastandlike vajaduste ja püüdlustega ilma tagalata toime ei tulda.
Maailmanimega teadlasel on oma labor või koguni instituut, dirigendil orkester või mitu. Iluduskuningannal on iluarstid, ihutreenerid, meikarid, modistid, riietajad. Filmidiiva võib särada kõigis vikerkaarevärvides, ent lõputiitrid vilksatavad sadu ja sadu nimesid, kes on tema sära kindlustanud. Tippsportlase meeskond ja fänniklubi on arvukas, igal idulehes lauljal on juba edasimüüja. Kuidas muidu. Kuulus nimi on nimetute summa.
Üksikisiku tagala võib olla tema sõpruskond või erakond või kirikukogudus, kuid selline tihti mureneb, hääbub ajakeerises. Kindlam loomerahu tagatis oleks perekond, suguvõsa. Kaks loomingulist isikut abielupaarina on tihti osutunud väekaks koosluseks. Siis on teine teise tagalaks, enamasti küll naine mehele. Eks imetlenud Eduard Vilde ema oma pojakese laulatamata naist Lindat, kes nende Taani maapao ajal käis olgu või rikaste juures passimas ja pesunaiseks, peaasi et kirjamehel oleks priipõlv kirjutada ja mõtiskleda. Suure pere olmekoorma võttis oma õlule Ellen Niit, et Jaan Kross saaks tasa tema kaheksa kaotsis Siberi-aastat. Ellen Niit oli, ise looja, teise looja tagala, ja tema tagalaks omakorda olid ema ja tädid.
Palju kahinat kirjanikkonnas tekitas kuuldus, kuis Artur Adson palveleb Marie Underit, too Sänna trubaduur on Underi kiitmiseks patendi võtnud. Sõjatalve retkel küladesse toitu hankima on Adson jalgade rütmi hoidmiseks luuletanud:
Kui mina vällä lää nink sa jäät siiä,
sis sinu kambre huulde ma su jätä,
siin häste hoietu ma sinnu tiiä
nink helle’ mõtte’ kotust üten võta.
Nii jäät sa kodu mul kui karpi kallis asi,
nii hää om mõttil lennüksellä sinnä.
Adson hoidis Underist eemal nii halvad külalised kui ka halvad uudised, nagu hiljem tegi ka Mart Lepik Betti Alveri tagalana. Sellised head haldjad, olgu mehed, olgu naised, toimivad nõnda loomusunniliselt, pidamata teise inimese elu elamist oma elu ohverdamiseks, ehk küll teine inimene niisugust ettehooldust teinekord väsitavakski pidas.
Tagala ei pruugi inimesel olla tema selja taga, paremgi veel, kui asub ees. Ollakse elu jooksul jõudnud muretseda lapsed, hoolida nendest, siis tulevad need meelsasti leevendama lahkuja kurbi päevi. Ent kui paljud kuulsused surevad üksildaste ja nimetutena! Vähe küll hoolib maailm porikuu peenra hernevarrest, kes kõdrad kaotanud.
