“Üks oluline asi, mida lastele õpetada, on see, kuidas vägivallatult suhelda, teist kuulata ja mitte vihata sellepärast, et tal on teine arvamus.”
FOTO:
“Igaüks käib omaenda rada, et õppida seda, mida just temal on tarvis,” tunneb näitleja Henessi Schmidt (26). “Õppimine käib läbi kannatuse, aga ka kannatus võib olla põnev ja huvitav.”
Henessi sirgeldab sõrmega oma randmele ringi. „Olen ammu tahtnud tätoveeringut,” ütleb ta. „Ootasin, et tuleks õige mõte, ja praegu tunnen, et see võiks olla ring. Ketran kogu aeg peas, kuidas mul etendus läks, kas tegin piisavalt hästi, mida teised minust mõtlevad. Kas ma olen hea näitleja? Hea ühiskonnaliige? Sõber? Justkui peaksin pidevalt võistlema, end kogu aeg kellelegi tõestama – see on lõputu ring. Kuni jõudsin mõtteni, et mina ise olen ju ka ring. Täiuslik sellisena, nagu ma olen. Ring ei pea kellelegi tõestama, et ta on ring...”
Üle ta näo valgub naeratus. „Ma pole seda tätoveeringut veel teinud, aga kui vaatan oma kätt, on ta justkui juba olemas. Püüan sellele keskenduda, kui tuleb järgmine võistlemise või võrdlemise hetk.”
See mälestus on septembrist, kui tuli lennata Iirimaale, et Henessiga kohtuda. Tema viis kuud Dublinis, Netflixi sarja „Viikingid: Valhalla” võtetel, olid otsa saamas. Toona ütles Henessi ühe esimese asjana: „Mulle on see aeg väga meeldinud. Tunnen, et sain korraks olla kõigest ja kõigist eemal, vaadata otsa endale, nagu ma praegu päriselt olen, mitte nendele vanadele minadele, kellega teised on harjunud suhtlema...”
