Mulliveinid, millega alt ei lähe
Vahuveinide algusajaks peetakse 1531. aastat, kui Lõuna-Prantsusmaal Languedocis hakkasid mungad Mauzaci marjast tootma jooki Blanquette de Limoux. Suure tõenäosusega oli mullide teke selles veinis äpardus, milles nähti varsti hoopis suurt õnne. Tõenäoliselt aeglustus – või pigem peatus – külmade talveilmade tulekul veini käärimine, mis aga kevadsoojadega pudelis uuesti pihta hakkas.
Praegu kannab meetod, kuidas mullid veini saavad, nimetust méthode ancestrale ehk esivanemate meetod. See tähendab, et pärast esimest käärimist pannakse vein pudelisse, kus toimub juba teine käärimine, mis tekitabki aja jooksul mullid.
17. sajandil tõi mees nimega Dom Pierre Pérignon selle tootmisviisi Champagne’i maakonda ja edasine on juba, nagu öeldakse, ajalugu. Tänapäeval toodab vahuveini iga veiniriik maailmas, mõni on tuntum ja hinnatum kui teine. Lähme siis rändama!
Itaalia kolm mulli
Kui jätta kõrvale kuulsa Riia vahuveinitehase legendaarne toodang, siis on tõenäoliselt Itaalia vahuveinid just need, mis esimesena klaasidesse jõuavad. Prosecco, Franciacorta, Moscato d’Asti (viimasest räägime pikemalt artikli lõpus!) on aga vaid mõned saapamaa vahuveinid. Kuid ühed tuntumad ja põhilisemad siiski.