Psühholoog Helena Väljaste selgitab sõjaärevuse mõju ajule ja meie käitumisele. Kuidas aidata ennast, last, teismelist ja eakat

Koroona, energiakriis, sõda Ukrainas – raskeid uudiseid on viimasel ajal olnud väga palju. Kuidas maandada enda ja teiste ärevust nüüd ja edaspidi? “Märksõna on enesehool,” nõustab psühholoog Helena Väljaste.

Mida ärevus sinuga teeb?

Ärevus on inimlik, me kõik tunneme seda vahel. Iseenesest pole ärevus halb, sest sunnib aju valvsusele: märka ohtu, et saaksid end kaitsta! Ärevuse mahitusel vallanduvad kehas stressihormoonid ja organism on pinges, kuni aju kaalub, kas antud olukorras on mõistlik võidelda, tarduda või põgeneda. Ent praegu kurdavad paljud, et ärevus ei vaibu, ja seda tuleb tõsiselt võtta! “Kui mõtled sellele, et Eestisse võib jõuda sõda, siis aju ei tee vahet reaalsel ohul ja sinu ettekujutusel,” selgitab psühholoog Helena Väljaste. “Kui ärevuse “nupp” jääb sisse, siis nagu elaksidki kogu aeg ohu keskel – selle olukorraga on raske toime tulla nii vaimsel kui ka füüsilisel tasandil.” Loe edasi artiklist ja saad teada:

Mida sina saad ärevusega ette võtta?
Kuidas kõnelda kriisist lapsega, eakaga?
Kuidas anda märku, et vestlus väsitab sind?
Millal otsida ärevuse tõttu abi?
Kuidas pakkuda abi kellelegi, kes tundub ärev?