“Ei saa eeldada, et kõik mõtlevad nagu meie.”
Ootamatult on NATO teemad meie uudistes võimust võtnud. Välisministeeriumis kujundab Eesti NATO-poliitikat Kyllike Sillaste-Elling (50), kes ütleb, et riigikaitse pole sugugi vaid meeste pärusmaa. “Üha rohkem on julgeoleku vallas naisi ja minu kogemuse põhjal on nendega hea koos töötada.”
Kyllike on sündinud-kasvanud väliseesti peres Kanadas. Tema lapsepõlve jäid gaidilaagrid ja iluvõimlemine, pühapäeviti oli eesti kool. Vanematekoju Torontos kogunesid sageli sealsed eestlased, et arutada Eesti asja, ja arhitektist isal Henno Sillastel oli kombeks koosviibimise lõpus hüüda: „Elagu Eesti!” Koju telliti eesti kirjandust, nii et tüdruk kasvas koos „Naksitrallide” ja „Krõlliga” nagu ta eakaaslased Nõukogude Eestiski.
Esimest korda jõudis Kyllike vanemate sünnimaale 1985. aastal, kui oli 13aastane. Ta peab seda käiku oluliseks: „Isa ja ema olid siin käinud varemgi, aga nüüd võtsid nad meid vennaga kaasa, sest arvasid, et oleme piisavalt vanad, et aru saada, mis Eestis toimub. See oli väärtuslik kogemus – näha Eestit enne fosforiidisõda ja öölaulupidusid.” Siiani mäletab ta õnnesegust üllatust, kui silmas Soome laevaga Tallinnale lähenedes tuttavat kilukarbisiluetti. „Me olime Tallinna siluetti Toronto eesti koolis joonistanud.”
Nüüdseks on Kyllike olnud Eestis või diplomaadina Eesti heaks töötamas juba rohkem kui poole oma elust. Rahulik, pealtnäha leebe moega naine oli 24aastane, kui taasiseseisvunud Eesti välisteenistusse tööle tuli. Ka NATOga on ta asju ajanud juba pikalt: neli aastat oli Eesti alaline esindaja NATO juures, praegu juhatab välisministeeriumis NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonda.
Kust sai alguse huvi julgeoleku vastu ja millisena näeb kogenud diplomaat Eesti kohta maailmas? Kuidas tuleb kolme poja ema toime tööpingetega ja mida peab oluliseks laste kasvatamisel?
Alustuseks ei saa kuidagi üle kiusatusest küsida, kas võime hetkeolukorda arvestades olla rõõmsad, et USA eesotsas on praegu Joe Biden?
(Kyllike naeratab.) Väga oluline on muidugi, kes on USA president. USA on ikkagi NATOs juhtiv jõud ja president määrab Ühendriikides poliitilise kursi. Pole saladus, et president Trumpi ajal olid NATOs natuke keerulisemad ajad, aga praegu õnneks jah – Bidenil on transatlantilised huvid, ta hindab Euroopa liitlasi kõrgelt ja teab olukorda Ida-Euroopas hästi. Joe Biden on ka alati selgelt välja öelnud, mida ta arvab president Putinist ja Venemaa praegusest poliitikast.
Kas maailma jõujooned on muutumas?
Seda on olnud juba ammu näha, et ühelt poolt koonduvad omavahel maailma autokraatlikud riigid ja teiselt poolt demokraatlikud. Oleme näinud seda tendentsi mõnda aega ja arvata on, et praegune sõda vaid kiirendab seda.
