Ivo räägib, kuidas soov ilusate tüdrukute südameid võita ta kitarri õppima innustas ja 19-aastaselt ETV teleekraanile lennutas: “Sel ajal oli see pühamu, iga ekraanil olev inimene oli legend ja nendega ühes ruumis viibimine midagi kirjeldamatut.” Sealt alguse saanud sõit ameerika mägedel rauges tasakaalukaks perioodiks alles siis, kui maailm lukku keerati paar aastat tagasi.

“Kõige olulisem on säilitada igas olukorras rahu ja mitte raisata energiat argistele probleemidele, mida me muuta ei saa. Uskuge, kõik saab korda!” naljatleb Ivo.

“Vaikus on suur varandus. Me oleme ümbritsetud nii suurest mürast, et unustame vaikuse tähtsuse,” mõtiskleb muusik. “Kui tuli esimene koroona laine, siis oli see raske. Ma polnud harjunud tööd mitte tegema. Eelmine aasta kestis see periood kuus kuud ja ma nautisin seda esimest korda. Elan ju Muhus, ennast pidevas tegevuses hoida oli lihtne,“ avaldab staar. “Olen veendunud, et iga mees tehku nii tähtsat nägu kui tahab ja rääkigu nii madala häälega kui suudab, aga sisimas jääb ta ikka poisikeseks. See sunnib sind võitlema, tahad kõigest väest ikka ronida kõige kõrgema puu otsa,“ naerab laulja.

Kuula saatest Ivo nõukaaja seiklustest mööda suurt Venemaad tuuritades, mil miljonilinnades anti neli kontserti päevas 60 000 pealtvaatajale korraga. Millised olid Ivo vastu tuult tehtud otsused jäämaks kindlaks oma väärtustele ja tehes kannapöördeid olukordades, kus karjäär dikteeris teisiti?
Juttu tuleb ka 90ndate algusaastatest, mis osutusid raskeks katsumuseks kõigile lauljatele. Töö Soome suusakuurortides hoidis Ivo Linnal toona leiva laual.

Poisilikkus ja lakkamatu uudishimu kõige uue vastu on see, mis hoiab Ivo vormis. Kas aga talle meeldib helistada või saata tekstisõnumeid, saad teada podcasti saatest.

Jaga
Kommentaarid