“On ju küll lugusid, kus lapsed "saetakse" kohtus pooleks,” põrutab Margus. "Kommunikatsioon on iga suhte alus ja ilma selleta ei toimi ükski liit. Kui teineteist armastatakse ja tahetakse koos olla, siis teraapiatesse pöördumine ja abi palumine psühholoogidelt on teinekord vajalik etapp. Olenemata olukorrast peavad mõlemad vanemad tagama selle, et lapsed ei jääks nende risttule vahele,” kinnitab kogenud pereisa.

Tsahknate tutvusringkonda kuuluvates peredes ei ole lapsega kodus olev isa enam ebatavaline nähtus. “Meil on teine põlvkond lapsi, esimesed lapsed on vanuses 15 ja 16 ning nooremad on 2 ja 4. Minu suhtumine kodus olevate emade vastu on tänaseks väga palju muutunud. Kui otsustasin poliitikast lahkuda ja oma karjäärile joon alla tõmmata, ei olnud mul plaani mida edasi teha. Ei olnud meil ka perelisa kavas, aga elu võttis sellise pöörde ja ma olen selle eest tänulik.

Otsustasin jääda ise lapsega koduseks ja võin kinnitada, et see on olnud mulle mehena väga arendav kogemus. Olin ka enne oma laste elus väga aktiivselt osalev isa, aga olla 1,5 aastat beebiga kodune see on hoopis teistmoodi vastutus! Isad hakkavad lastega tavaliselt rohkem tegelema siis, kui lapsed juba kõnnivad ja räägivad, aga väikse beebiga kodus olemisel on vaja väga suurt rutiinitaluvust. Kõik kordub päevast päeva: söömine, pesemine, mähkmevahetus ja magama panek. Kuidas sellega vaimselt toime tulla? Alles siis hakkad oma naisest ja noortest emadest palju rohkem aru saama. Meie endine vanemahüvitise süsteem soosis ju eelkõige emade koju jäämist. Täna on süsteem juba paindlikum ja toetavam. Ent tunne, et elu läheb minust mööda, kui olen kodune lapsevanem, valdas sel perioodil mind tihti,” kinnitab Margus.

Saates tuleb juttu isaks olemise rõõmudest ja muredest, lapsevanemate omavahelise koostöö tähtsusest, Eesti perepoliitikast, muutuva ühiskonna väärtushinnangutest ja soostereotüüpidest ning paljust muust olulisest. Kuula ja vaata ajakirja Eesti Naine esimest videocasti "Meeste lood" Margus Tsahknaga.

Jaga
Kommentaarid