„Minu jaoks on oluline liikumine. Oma uue kodu valimisel oli tähtis roll ka rongiühenduse olemasolu, sest ma armastan vaadata aknast välja ja tunnetada maailma enda ümber. Teine oluline detail oli emotsionaalne tasakaal, mida ammutan metsast, puude lähedus on mulle oluline,“ avab Mari uue kodu valikukriteeriume. „Looduses viibimine aitab ennast koguda, kui oled päevatoimetustest väsinud. Kui jooksed kokku, siis loodus rahustab. Looduse jälgimine peegeldab energiat tagasi. Ma olen väga õnnelik, et just see väike hektarisuurune maalapp on minu hoida ja armastada. See on pisike tolmukübe siin suures maailmas, aga minu jaoks suur vastutus. Soovin, et see maalapike minu ümber saaks olema tasakaalustatud paik,“ räägib Mari unistustest.

Mari on koos abikaasaga mõlemad majaehituses osalised: „Liistud on ikka veel nurgas, see on see vana nali, et liistud lähevad viimasena. Ma üritan endale meelde tuletada, et loomise protsess on oluline ja võib-olla hakkaks igav, kui midagi enam poleks luua. Majaomanikuna mõistan alles nüüd, kui palju on lisatööd lihtsalt tubade korras hoidmisega. Ma armastan väga valgust ja heledust, sellest oleme maja sisustuses lähtunud.“ Mari tunnistab, et ka nende pere jaoks oli suur elektriarve halb üllatus. Sügisel ei jõudnud ahju valmis ehitada ja mõistliku elektripaketi valiku peale ei osanud tol hetkel mõelda. Kuidagi tuleb hakkama saada ja varsti on ilmad soojemad ka, on Mari ikka positiivse mõtteviisiga.

Perekond on Mari jaoks oluline: „Ma olen pigem truu inimene, kes elab pikkade eesmärkide nimel. Mul on läinud hästi, sest minu armastatu on koos minuga. Tänapäeva mõistes abiellusin ma tõesti noorena. Ka emaks sain ma väga noorelt. Mulle tundus, et minu ümber on inimesed, kes usuvad abiellu. Ma ei tundnud hirmu abielu ees, see on minu jaoks midagi lõplikku ja igavest. Usaldus on oluline, leida endale inimene, kellele usaldada oma elu. Ma tundsin, et armastuse vormimine abieluks oli ainuõige otsus. Pulmapidu on minu jaoks ähmane, aga nautisin seda kui lavastust, kus ma mängin peaosa. Kõige erilisem on ikka see hetke kui oled alatri ees. See on ülev ja tähtis hetk,“ meenutab Mari oma elu tähtsamat sündmust.

Mari meenutab oma lapsepõlve: „Minu noorim õde sündis minust 13 aastat hiljem, sain tunda end suure õena ja hoolitseda pisikese inimese eest. Veetsime lapsepõlve koos õe Liisiga nagu kaksikud, oleme siiani väga lähedased. Isver, me olime ikka väga korralikud ja tublid tüdrukud, aga pisikesi sigadusi sai lapsena ikka ka tehtud, näiteks lõikasin vanaema kardinad pooleks.“

Emaks saades muutus Mari maailmavaade. „Mäletan kui olin oma pisikeste beebidega pikalt kodus olnud ja läksin esimest korda toidupoodi. See tavaline maailm tundus äkki hoopis teistsugusena – iga inimene tundus minu jaoks pisikese lapsena nagu mu tillukesed pojad kodus. Olin nagu tulnukas maal.“. Mari kinnitab, et hetki, kus tuleb maailma enda ümber rahulikult tunnetada ja mitte joosta sellele järgi, on ka tema elus. „Püüan olla oma elu vastu aus ja leida lahendusi. See aitab mind sisemiselt tasakaalus hoida“.

Kuula saatest noore naise küpseid mõtteid ja Mari imeliste laulusõnade sündimise tagamaid.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid