Marilyn Monroe ja Arthur Milleri abielu: kirjanik oli ainus, kes ei pidanud naist juhmiks blondiiniks

Ebausutav paar – Hollywoodi sekspomm ja Pulitzeri preemiaga pärjatud näitekirjanik – andis ainest paljudeks legendideks ja jõudis loendamatute ajalehtede esikülgedele üle terve maailma. Suhe oli aga määratud katkema, sest kumbki ei leidnud teisest seda, mida oli otsinud. Gill Paul annab raamatus "Hollywoodi armastuslood" ülevaate USA meelelahutustööstuse kuulsatest abieludest.

Stuudiobossidele ta meeldis. Tal oli suurepärane naiselik figuur ja vetruv kõnnak, mis pani tema puusad liikuma nagu „kaks lina all mänglevat kutsikat”, kui kasutada ühe Hollywoodi kolumnisti võrdlust. Järgnesid suuremad filmirollid ja tema lavanimeks pandi Marilyn Monroe. Lõpuks saabus läbimurre kurjategija kallima rollis John Hustoni filmis „Asfaldidžungel” (1950). Ta mängis seal hästi ja sai samal baastal veel ühe kallikese rolli filmis „Kogu tõde Eevast”.

Sisimas oli ta aga murdumas kõigi nende haide keskel, kes tahtsid temast tükki napsata, rääkisid temast kui tühipaljast lihakehast ja käperdasid avalikult ta lopsakaid rindu. Kui ta kohtus 1951.
aastal Arthur Milleriga, esmalt Foxi võttepaviljonis ja mõni päev hiljem ühel peol, siis arvas ta, et see mees on samasugune nagu kõik teised. Kuid selle asemel rääkis Arthur talle teatrist ja soovitas
siirduda New Yorki, et õppida näitlemist ja arendada oma annet. Nad lobisesid varahommikuni ja isegi pärast seda ei üritanud mees teda voodisse meelitada. „Ma oleksin nagu puuga pähe saanud,” rääkis Marilyn hiljem. „Teate, nagu jahe jook, kui sul on palavik.” See kohtumine muutis nende mõlema elukäiku – paremaks ja halvemaks...