Kas ainsa lapsena kasvanud on egoistlikumad kui õdede-vendadega sirgunud inimesed? Kuidas sünnijärjekord isiksust mõjutab?

Olen kahe varsti täiskasvanud lapse isa, aga mäletan veel hästi vestlust oma naisega ammu enne laste sündi. Teemaks: kas saada üks laps või kaks? Arvasime, et kui peres on ainult üks laps, võib ta kasvada isekaks ja saamatuks.

Olin pea täisealiseks saamiseni olnud oma pere ainus laps, mu naine aga kasvas koos õe ja vennaga. Ja mis siin salata, ega meie loomuomaduste võrdlus ainulastele just au ei teinud. Aga ka kahe lapse peale mõeldes tundus meile, et võime pesamunale tahes-tahtmata pöörata rohkem tähelepanu kui esimesele lapsele ja nii ta ikkagi ära rikkuda. Nii et otsusta üht- või teistmoodi – ikka näis keegi kannatavat.

Küllap on selliseid vestlusi peetud paljudes peredes. Aga mida ütleb teadus?