Kadri vanavanaisa mängis viiulit. Kadri ema ja isa mängisid Mõniste külakapellis, ema basskitarri ja isa omajagu igat pilli. “Olin alles plikake, kui võtsin maraka kätte ja ronisin koos vanematega lavale,” räägib Kadri naerusuiselt. “Algul pandi mind viiulit mängima, kuigi sellesse pilli ma ei armunud. Lõõts oli see, mida ma hakkasin keskkooli ajal vabatahtlikult harjutama, sest Eesti lõõts on tõeliselt äge pill! Kui ma esimest korda lõõtsa sülle võtsin, ei lasknud ma seda lahti terve öö – harjutasin hommikuni, et vasak ja parem käsi hakkaks koostööd tegema.” Olgu öeldud, et ilma rõõmsa meele ja ülevoolavalt hea tujuta on teda tabada pea võimatu.

Varstu külje all Kõrvi­palus, kus Kadri juba lapsena elas, teeme õues pilte tervest perest – Kadril põlvedel tema enda meisterdatud imeilus lõõts.

“Mitu lõõtsa sul üldse on?” küsin.

“Ei mina tea… palju, igasuguseid. Olen pool elu reisinud koos kolme pilliga, peale kahe lõõtsa olen alati võtnud kaasa ka viiuli. Viimasel ajal panen seljakotti ainult minilõõtsa,” tunnistab Kadri, kes on tänu oma pillidele ja muusikutest sõpradele käinud läbi terve Euroopa ning jõudnud otsaga ka USAsse ja Hiinasse. Viimane reis viis Kadri kokku kutsutud Pillilaagri Pundi oktoobris Islandile, kus kümne päevaga anti kuus kontserti.

Loe edasi juba artiklist Kadri värvikast armuloost Kreekas ja iseäralikust elustiilist Islandil.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid