Kodus nagu kohvikus

Millise masinaga saab koduköögis valmistada kohvi, mis rahuldab ka kõige nõudlikumat maitset?

1884. aastal patenteeris Itaalia leiutaja Angelo Moriondo vahendi, millega sai kohvi valmistada, kasutades suure rõhu all olevat vett. Kokkupressitud kohvipurust kuuma vee läbisurumisega sai alguse ühe maailma kuulsaima kohvijoogi, espresso lugu. Kunagi vaid kohvikutes joodud ergutavat jooki saab nüüd teha ka kodus. Ja see pole üldse keeruline.

Espresso valmistamise meetod pole kaugelt esimene kohviubade pruulimisviis, kuid on populaarseim siiani kogu Lõuna-Euroopas. Tõmmisest valmistatakse paljusid kuulsaid kohvijooke, alustades caffe latte’st ja cappuccino’st ning lõpetades caffè macchiato, caffè mocha ja caffè Americano’ga.

Miks aga eelistada espressot? Kahel põhjusel. Kuigi espresso on kontsentraat, sisaldab tänu joodava koguse väiksusele üks tass espressot vaid umbes 65 milligrammi kofeiini – tava­pärases kruusis kohvis on kuni 200 milligrammi ergutit. Espresso joomisel saab kiiresti tunda mõnusat “äratust”, kuid ei teki kofeiiniga seostatud ärevust.

Teiseks saab espressotassist tunda kohvi täielikku sisu ja olemust, aroomid ja maitsed on keeratud 100 peale ja üle. Seda tänu asjaolule, et kuumuse ja rõhu käes emulgeeritakse kohvipurus olev õli ja surutakse kohvikruusi ka muid “paksemaid” kohviosiseid. See tähendab, et õige espresso on sooja mee konsistentsiga, suus kenasti tuntav ja alati kerge vahukihi ehk crema’ga.

Kuidas valida koju espressomasinat?

Espressomasinad olid kuni viimase ajani suured, võimsad ja mõeldud peamiselt vaid kohvikutesse. See muutis nende, enamasti kahe kuni nelja käpaga professionaalsete kohviaparaatide hinnad väga kõrgeks. Toodeti ka koduseid masinaid, kuid enamasti olid need tavakasutajale kättesaamatud. Miks investeerida tuhandeid eurosid, kui kohv jookseb välja ka mõne­kümneeurosest filtrimasinast. Praegu on võimalik väga head espressot tegeva masina kätte saada vaid mõnesaja euro eest, millele lisandub küll kohviveski hind.