Tunnustatud koreograafi Teet Kase Saaremaa tallu oli legendi järgi peidetud varandus, mille uus peremees ka üles leidis
“Inimene võib kaduda, aga energia, mille ta õhku paiskab, on igavene,” lausub lavastaja ja koreograaf Teet Kask (53). “See on nagu tähtede valgus, mis liigub läbi aja.”
Suhtleme iga päev kahe ruumiga, mida teineteisest eraldab nahk. Kõik, mis toimub inimese sees, on mikrokosmos, ja kõik, mis toimub temast väljaspool, on suur kosmos. Lapsena tundsin kummalist ängi, kui vaatasin tähti: need tundusid nii kaugel ja suured, aga mina nii pisike, et muutusin kurvaks, mõeldes, kuidas ma kõigega suhestun. Murdepunkt saabus aastaid hiljem, kui olin palju iseendaga tegelenud – lugenud, arutlenud ja laval käinud. Korraga mõistsin, et mina ise koosnengi kosmosest ja olen osake sellest! Kutsun seda taju Linnutee-teadlikkuseks.
Kui oskad kehakeelt lugeda, ei pea inimesega rääkimagi. Näed sõnadeta ära, kes ta on ja mis ta sisemaailmas toimub. Vahel kuulen kedagi ütlemas, et ta ei oska tantsuetendust vaadata – stopp, mis mõttes ei oska? Kinos ei teki ju tunnet, et sa ei tea, kuidas filmi vaadata. Või kui istud suvel Pärnu rannas ja päike loojub, ei astu sulle ligi proua, käes menüü, et näete, nüüd pakume päikeseloojangut! Hetke ilu tunneb inimene igal juhul ära.
---