Ümberütlemine

Las ma ütlen uuest ümber, / uuest ümber, taas tagasi, leelotas vanarahvas. Ikka uuesti, ikka teisiti kordab paralleelvärss sama mõtet, lähenedes aina uuest küljest, et tabada tabamatut.

Nõnda liigub ka teadlase mõte mingi teema ümber, seda üha ümber ja ümber sõnastades, aina lähemale tuumale. (Nagu kass ja palav puder.) Nõnda kätkeb kaassõna ümber – oma kahes tähenduses – inimliku mõtlemise vormi. Kui vaatled ümbertringi, muudad nägemuse sõnastust täpsemaks.

Vanasti, kui inimese käsi veel ise kirjutas, kirjutati kirjatöö (koguni raamatu käsikirja) mustand puhtandiks ümber, tehes vajalikke parandusi. Algklassides harrastati sellist õppevormi nagu ümberjutustus, või kirjutati lihtsalt ümber mõni tekst, et harjutada sõnajärje ja punktide-komade täpset märkamist ning viimistleda käekirja. Nüüd tõstetakse tekstilõike ümber lõika-kleebi-meetodil ja nii püsib teksti vorm alles, küll aga sisu (konteksti tõttu) võib moonduda (saab moondada). Nagu ka mööbli ümber tõstmine saab muuta toa otstarvet.