Lahutus kui õnnepäev ja vabanemine? „Võin nüüd olla see, kes ma olen – vaba kriitikast, hinnangutest, vastandumisest“

Kui abielurõõm pudeneb terahaaval halvustamise ookeani, tuleb end uppumisest päästa. Siis on lahutus õnnepäev.

Algul oli kõik ilus. Elati mehe vanematega suures majas, millest poole väljaehitamiseks Inga oma korteri müüs. Pärast poja sündi hakkas mees vaidlustes häält tõstma. Järgnesid süüdistused, et naine ei oska rahaga ringi käia, ei hooli piisavalt perest, panustab liiga palju töösse ja oma vanematesse. Tulid käsud-keelud, kellega suhelda või keda koju külla kutsuda. Mees sildistas ja alandas teda seltskonnas.

Arusaamine, millise vaimse surve all ta elab, võttis väga kaua aega. “Kui päevast päeva sisendatakse, kui väärtusetu sa oled, hakkad end tundma üha ebakindlamana ning lõpuks ka ise ennast süüdistama,” ütleb Inga.

Kodus sõimas abikaasa pedagoogina töötavat naist mõttetuks, aga lapsed, sõbrad, õpilased ja kolleegid armastasid ja hoidsid. “Mis on tõde ja kes valetab? Mõtlesin, et lähen hulluks... "