23.10.2021, 07:30
Liina Orlova seljatas rinnavähi, loobus suurest armastusest ja on endiselt tegus nii laval kui elus: „Ma olen karm naine“
EESTI NAISE NOVEMBRINUMBRI KAANELUGU
“Ma ei ole enam igaühele Liina, vaid proua Orlova!” torkab oma 80. sünnipäeva peoga gurmeerestoranis märkinud primadonna. “Elu pole ilutsemine. Ei ole kerge, 70selt hakkab tulema järjest tagasilööke. Ma saan hakkama,” räägib ta karmi väärikusega.
“Ei-ei, ma pole üksi!” ütleb Liina Orlova. “Mul on palju oma tegemisi. Suhtlen, mul on palju väga häid sõpru, see on kõige tähtsam.”
FOTO:
Vanusenumbrile 80 vaatamata elab Liina Orlova-Hermaküla tegusat ja suhtlevat elu. Intervjuud temaga kokku leppida püüdes juhtus, et tal tuli järjest midagi vahele. Päeviti ootasid teda osalemised oravapartei vali-mind-üritustel, õhtuti olid piletid klassikakontsertidele. Näitlejanna Liina Orlova ise ütleb, et parem ei hakka kõiki oma tegemisi üles lugema. „Mu noored ei luba mul pandeemia ajal väga palju niisama ringi liikuda,” lisab ta. Sõbrannadega kohtumisi ongi ta seaduskuulekalt piiranud. Meie kohtumise päeval pidanuks ta kandideerijana seisma reformikatega valimislaadal Kristiine kaubanduskeskuse ees. „Jätsin vahele, ei olnud täna niisugust tuju, et minna,” ütleb ta. „Ma ju väsin ka ära, pean vahel puhkama.”
Oma juubelit tähistas Orlova seekord eksklusiivselt minimalistliku peoga vanalinna restoranis MiniBar. „Mina ei tähistanud midagi! Minu tütar korraldas selle mulle,” pistab ta täpsustuseks vahele. „Mul on olnud väga rahvarohkeid juubeleid. Maria otsustas, et teeme seekord väikselt kahekümnele inimesele. Olin nõus.”
Kellega koos oleks Liina vananeda soovinud? „Mis me sellest, seda pole minu elus juhtunud,” vastab Orlova karmilt. „Kaks lahku läinud abielu. Minu kolmas, hiline ja viimane suur armastus... see oleks ju võinud kesta, aga ma loobusin. Ma ei tahtnud elada Norras.” Ühtäkki teravnevad ta pruunid silmad tumedaks. Mustaks nagu temast Hedda Gableri rollis maalitud porteel, mis on 1975. aastast ja ripub elutoaseinal otse kõneleja kohal. „Vaata, et sa ei kirjuta minust mingit seltskondlikult ilutsevat juttu! Elu ei ole kerge, ei ole ilulemine. Ma olen karm naine. Kuigi poeesia mulle meeldib – oma hinges oleme kõik poeedid, eks ole, aga alati me ei oska seda välja näidata. Kunst on poeesiat sõnadesse panna.”
