Loomulikult ihkaks tagasi vanu häid koroonaeelseid aegu, aga see pole võimalik. Mullu augustis külastasin Kreekat. Istusin Peloponnesose poolsaarel ühes sadamalinna restoranis, olles seal ainuke klient. Teenindaja naeratas viisakalt, aga selle tagant paistis kurbus. Pilk, mida nägin tolle reisi ajal lugematuid kordi.

Tänavu suvel lootsin kogeda midagi teistsugust, lootusrikkust. Selliste ootustega läksin vastu ka Šveitsile. Olen loomult soolorändur, meeldib sellega kaasnev vabadus ja samas ka vastutus. Oled iseenda reisijuht ja pole kellegi peale näpuga näidata, kui midagi nihu läheb. Ajamahult oli mu reis pigem lühike, nädalake augusti alguses. Šveits on pindalalt Eestistki pisem riik, ent turisti seisukohast on pilkupüüdvaid paiku rohkelt. Mõneti on maakaarti vaadates tunne, justkui oleks sünnipäeval, kus tahaks haarata kõige suurema torditüki, aga see paneb ehk hoopis kõhu valutama. Soovitaks korraga ette võtta pigem ühe piirkonna.

Liechtensteinis päevast piisab

Minu õhumarsruut oli Tallinn-Zürich-Tallinn. Kohapeal tegin omanäolise ringsõidu. Alustuseks peatusin Zürichis ühes hostelis, kust tegin väljasõite. Linna kohta räägitakse, et see on hiigelkallis, ent ega mujalgi riigis odavam ole. Soovitaks põigata näiteks omal käel rongiga Reini joa juurde, mida nimetatakse õigustatult Euroopa võimsaimaks koseks. Taskukohase rongipiletiga saab ka Uetlibergi mäe otsa (ligi 900 meetrit merepinnast), kust avaneb panoraamvaade kogu Zürichi linnale ja samanimelisele järvele. Mis Zürichisse endasse puutub, siis ajalooline vanalinn pakub jalutamisrõõmu.

Ostsin kohapeal pileti ekskursioonile, mis viis Liechtensteini. Sedapuhku bussirännak, mis on rongilembeses kandis pigem erand. Šveitsi ja Austria vahele pressitud kääbusriik on nõnda pisike, et pealinnas Vaduzis piisab mõnest tunnist. Pikim järjekord on turismiinfopunktis, kus saab lasta passi lüüa spetsiaalse templi, mis viitab, et oled seal olnud. Peatänava läbib edasi-tagasi kümmekonna minutiga. Söögikohtade firmaroaks on imemaitsvad vahvlid šokolaadi või moosiga.

Minuga samal tuuril olid mitmed ameeriklased. Kahekümnendates Ben, kes pärit Texasest, ütles kerge vihmatiba peale: „Mõnus vaheldus, meil on vaid põrgukuumus ja kuivus kodumaal.” Ta lubas kunagi Eestisse tulla. Oli enda sõnul 2020. aasta märtsi hakul juba lähedal olnud, Skandinaavia üksipulgi läbi vaadanud, otsaga Helsingis, mõtteis Tallinn... Ent siis võimendus koroonakriis ja mõistlik oli naasta kodumaale.