Uhkelt oma “pärimusjuurikaga”
“Seto naise peegliks on teine seto naine,” lajatab Jane Vabarna (41) naelapea pihta. Seto kultuuri on kandnud eelkõige naised, kandnud ja lastele edasi andnud.
Tänavusel Seto Kuningriigi päeval valiti Jane taas üle kuue aasta ülemsootskaks. “Õukonnaväliselt” juhatab setode värske kuninganna aga Setomaa kultuurikeskust ja tema sõnul on ülemsootska valimisel üks oluline tingimus: valimislubadusse on kirjutatud, et pead olema hinge ja südamega seto, seisma seto kultuuri eest. “Sis olõgi ma’!” teatab ta rõõmsalt. “Ma tiia sedä, ma vasta tollele nõudmisele. Elo läts nii, et olen oma kodo siia säädnu, elo olõ’i minno ära veennu ja ma ole siia oma inemese meelitanu.”
Ja lisab riigikeeles juurde: “Sa pead olema sisemiselt valmis, et kõik, mida teed, toetab seda, milleks sa sinna pakule oled otsustanud astuda – oled kultuuritundja ja oled juurte poolest seto.”
Kõrge väravaga talu
Hingla talu, Saabolda küla. Põhimõtteliselt on siin Eesti riigi viimane kants – edasi laiub juba suur lõputu Venemaa. Räägime Janega juttu tema seto kindlustalu õuel, mis soetatud koos kallima Lauriga mullu oktoobris. Talust kilomeetri kaugusel on Saatse kirik ja surnuaed, kuhu kadunukeste kaimud-sugulased püüavad igal aastal päätnitsapäivaks jõuda, et kalmudel lahkunuid meenutada ja omadega kokku saada. Ka Saatse on Jane kultuuripiirkond, siin on ta pea paarkümmend aastat kõikvõimalikke üritusi korraldanud.