Õnnelikud hetked

Läinudsuvine Viljandi folk. Rahvasummas jooksen kokku Ants Johansoniga. Rõõm kohtuda! Ammu pole näinud. „Me istume seal üleval kohvikus,” ütleb Ants. Tuian kaasa. Laua taga käib väike jämm, musitseerimine Antsu eestvedamisel. Keegi võtab loo üles, teised tulevad kaasa, improviseerivad.

Laudkonnaga liitub Kärt Johanson, Antsu õde. Kus on Johansonid, sinna ilmuvad ka iirlased. Esialgu üks vanem mees koos Kärduga ja siis teine, kolmas, neljas.

Tunnid kulgevad. Musitseerimine on kui vestlus – üks alustab, teine lisab, kolmas täiendab. Seltskonda tuleb näitleja Elina Reinold, Kärdu kooliaegne pinginaaber, koos tütre Emmaga. Viimane võtab hääle üles ja laulab nagu noor jumal. Emma lõpetades jätkavad iirlased oma instrumentidel sama meloodiat. Noore naise laulule vastab ballaadiga iiri vanamees. Vaatan Kärtu ja tal pisarad voolavad. Iiri hing. Ta ei nuta, pisarad lihtsalt voolavad.

Kärdu ja Tõnise tütar Liidia on kõik need tunnid olnud nagu teismeline ikka. Mustad päikeseprillid ees, tippinud telefonis, lösutanud toolil. Äkki on prillid silme eest kadunud ja ka temal voolavad soolased piisad mööda põski.

Kärt on meie ajakirja seekordne kaanekangelane. 50. aasta juubeliga seoses tuleb tal välja päris esimene oma plaat. Loos räägib ta, kuidas on end ise varem meeste varju seadnud ja nüüd nende tagant välja sirutanud. Hakanud oma asja ajama. Mis võibki olla naise loogiline elumuster. Elu esimesel poolel läheb energia pere loomisele ja lastega tegelemisele. Mingil moel ka enesekindluse kasvatamisele, misjärel saab vaadata peeglisse ja pühenduda rohkem iseendale, loomingule, vajadustele.

Just iseendaga inspireeriva suhte loomisele oleme pühendanud seekordses ajakirjas rohkem tähelepanu ja nimetanud ajakirja õnnelikkuse eriks. Lähtume sellest, et oktoober on vaimse tervise kuu. Ajakirja lõpuosas on aga peale tavapärase Ilmar Trulli koostatud ristsõna veel kolm lehekülge nuputamisülesandeid, sest heaolu alustala on virgas meel.

Sisukat eneseleidmist!