"Kõige olulisem on jääda iseendaks ja teada, mis on minu piirid. Mitte panna endale liiga suuri ootusi ja tuletada endale meelde, et ma olen piisav just sellisena nagu ma olen. Mul tekkis nooremana tunne, et ma ei ole ümbritsevate ootustele vastav. Stereotüüpsus ei ole õnneks tänapäeval enam ühiskonna normaalsus,” teeb Anna-Greta jutuotsa lahti.

Ta tunnistab, et ilma oma abikaasa ja vanemate toetuseta ei oleks ta julgenud omal ajal nii keeruka sisuga tööd vastu võtta. Julgustus ja tõuge Marguselt oli tähtis, kuigi see tekitas perekonnas palju lisapingeid. “Koostööd ja panust ei tohi perekonnas alahinnata. Ühe inimese tööl käimiseks ei ole vaja kahte inimest peres. See on ebaaus kui üks peab teise nimel oma karjäärist ja ambitsioonidest loobuma. Mehe karjäär ei tohi olla nii oluline, et naine peab ennast tööturult koduperenaiseks taandama,” lisab puidutööstuses revolutsiooni tegeva Timbeter juht.

“Kui laste arvukus nähakse meeste puhul on positiivsena, siis naiste puhul on suurem laste arv appi-appi kommentaariga. Kuidas ma tööga hakkama saan? Aga lapsed on ju mõlema vanema kohustus,“ on Anna-Greta veendunud.

Olla oma ema eeskujul julgustav ning piirideta maailma avastamist inspireerivaks emaks on Greta jaoks oluline: “Minus on sisemine vajadus ja küsimus, kuidas ma selles ühiskonnas suudan emana õpetada oma pojale rohkem empaatiat ning tütrele tugevust ja enesekindlust,“ mõtiskleb Anna. Julgus ja ambitsioonikus kasvab ajaga. “Tööle asudes polnud ma kindel, et ma saan hakkama. Kuu aega lükkasin lepingu allkirjastamist edasi, sest ma ei uskunud endasse. Muutus algab kõigepealt meis endis. Vaadates ühiskonna dünaamikat, märkame, et paljud teemad, mis olid 10 aastat tagasi tabu, on täna normaalsus. Ja see ongi suund tervema ühiskonna poole,” lausub nelja lapse ema.

Kuula erakordselt avameelset vestlust Anna-Greta Tsahknaga, kelle oskus läbi lüüa alfaisaste pärusmaaks peetaval tööstusalal on imetlusväärne.