Neuroloog migreeni käes piinlejatele: migreeni raviks ei ole kiireid lahendusi, kuid sellele kroonilisele tõvele võib leevendust leida

Migreen avaldub tavaliselt täiskasvanueas: esimesed hood esinevad enamasti 20.–30. eluaastates, kuid need võivad alata ka pärast 50. eluaastat. Naistel esineb migreeni rohkem kui meestel: näiteks menstruaalmigreen esineb teatud päevadel kuus ja on seotud östrogeenide defitsiidiga naise kehas.
„Iga peavalu ei ole migreen,” rõhutab Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja ja Confido erameditsiinikeskuse neuroloog dr Toomas Toomsoo. „Kui patsient saabub vastuvõtule, püüame kõigepealt koos välja selgitada, mida ta peavalu all silmas peab, kui tihti ning tugevad peavaluhood teda kimbutavad ja millest need võivad tingitud olla. Valust endast on teinekord tähtsam teave, kas kõik patsiendi peavalud on ühesugused. Patsiendipoolne peavalude eristamise oskus on vaat et olulisim lõik peavalude käsituses. Alles siis saame edasi mõelda, milliste vahenditega valu vastu võidelda.”
Levinud on väär arusaam, et stress ja migreen on alati omavahel seotud. „Osal patsientidel võivad migreenihood stressiperioodil lausa kaduda, stressivabal ajal aga tiheneda,” räägib dr Toomsoo. „On eraldi termin “nädalavahetuse migreen”, mis tähendab, et pärast stressirohke töönädala lõppu vallandub inimesel migreenihoog.”
Nagu öeldud, ei ole iga peavalu migreen, kõige levinum on hoopis pingepeavalu. Neil, kes valudega hädas, tasub alustuseks käia Eesti peavalu seltsi kodulehel ja tutvuda sealsete infomaterjalidega. Kodulehel saad nii eesti kui ka vene keeles täita testi (peavalu.ee/testi-oma-peavalu/),et saada aimu, milline peavalu sind kimbutab.