Füsioterapeut on kõige lihtsamalt öeldes taastusravi spetsialist. Ta on õppinud aitama, kui inimese liikumis- ja tegutsemisvõime on häiritud. Selleks võib olla palju põhjusi – näiteks Parkinsoni tõbi, lülisamba­murd, hulgiskleroos või insult, kuid ka argisemaid, nagu hooletus sportimisel, kehasse kogunenud tööstress või lastel kiire kasvuga seotud mured.

Füsioterapeute töötab meditsiini­asutustes ja erapraksises, aga ka hooldekodudes ja spordi­klubides, sanatooriumides või puuetega inimeste keskustes. Sestap on erinev nende töö fookus: osa spetsialiseerub näiteks ortopeedilistele vaegustele, teised inimese toimetuleku toetamisele enne ja pärast operatsiooni, et ta võiks kiiremini ja valutumalt taastuda. Kui vajad toimetulekul abivahendeid, oskab füsioterapeut samuti nõu anda.

“Ennetavalt ehk konsultatsioonile tullakse füsioterapeudi juurde harva, pigem ikka siis, kui inimesel on häda käes,” teab oma kogemusest Mediris Erakliiniku füsioterapeut Indrek Lätt. Sageli kimbutavad tema patsiente selja- ja kaelavalud, õlavöötme- ja alaseljaprobleemid, liigesehädad ja vähenenud liikuvus keha mingis piirkonnas.

Füsioterapeudi tavapäraste töövõtete hulka kuuluvad nii manuaalteraapia, massaaž kui ka kehalised harjutused. Aparaatse füsioteraapia puhul mõjutatakse keha murekohti mitmesuguste seadmetega – tehakse sooja- ja külmaravi, magnet-, elektri- või laserravi.

Loe kõigest täpsemalt juba artiklist.