NOSTALGIA | Keelatud tants Eesti moodi – kuidas tangomaania moraalijüngrite kiuste meie maa vallutas

Kuigi moraalivalvurid üritasid tango levimise vastu võidelda, vallutas kuum ja paheline tants kogu Euroopa. Ka eestlaste kiretu pealispinna all leidus kirglik tangopisik.

„Tantsivad kõik ja igalpool, tantsitakse soo ja vanuse peale vaatamata, tantsitakse peaaegu ööd ja päevad.”

Nõnda kirjeldab üks Eesti ajakirjanik 1913. aastal olukorda Ameerikas, mille oli vallutanud tango. See lause sobib aga illustreerima hästi maailma haaranud tangomaaniat ka teistes riikides. Juba varem, 20. sajandi esimese kümnendi sees, jõudis see skandaalne Argentina ja Uruguay tants Euroopasse. Tango kogus kiirelt populaarsust, vallutades Londoni, Pariisi ja Berliini. Kulminatsiooniks sai 1913. aasta, kui Euroopa suurlinnu haaras tangomaania – tantsiti nii era- kui ka avalikel üritustel, müüdi spetsiaalseid rõivaid. Oranž värv nimetati ümber tango värviks.

Väidetavalt armastas tangot isegi tollane Itaalia kuninganna Elena. Tango õpetamisega võis metropolides kiirelt rikkaks saada: Peterburis maksti 1914. aasta jaanuaris õpetajatele lausa 100 rubla tunnis, sest uut tantsu õppida soovivate inimeste hulk oli suur ja oskajatest veel nappus. Tihtipeale toodi välja, et tango meeldib iseäranis naistele, sest annab vabaduse võõra partneriga sündsusetult lähedaseks kontaktiks. 

Tangomaaniast ei jäänud puutumata ka Eesti. Kuidas keelatud tants meie mail võimust võttis, loe edasi juba artiklist.