Imeline armastuslugu! "Lõpuks kogesin tõelist suveromanssi, ja seda pea 50-aastaselt!"

49-aastaselt polnud ma samasugune nagu teised naised, keda teadsin. Olin vallaline, mul polnud lapsi ja mu elu oli täidetud pideva seiklusjanuga. Pärast 18 aastat õpetamist otsustasin minna õppepuhkusele, mis kestis aasta aega. See tähendas seda, et kord nädalas oli mingisugune loeng ja ülejäänud aja käisin jalutamas, õppisin prantsuse keelt ja kirjutamist. Kõik, mis mu elust puudu oli, oli armastus ja romantika.

Olin kursusel edukas, aga polnud edukas oma eraelus. Valisin valesid mehi, kuid olin lootusrikas, et see õige tuleb minu juurde varem või hiljem.

Olin proovinud kohtingurakendusi, kuid minus tekitas ebamugavust, et mu profiil seal nii avalikult oli. Unistasin sellest, et mu tuttavad viivad mind kellegagi kokku või kohtan seal kedagi sellist, kellesse olen kunagi armunud olnud. Käisin paaril kohtingul, aga need olid kohutavad. Kui aga vaatasin oma endiseid mehi, kes nüüd õnnelikku pereelu elavad, pöördusin alati nende kohtingurakenduste poole tagasi.

Kui esimene semester läbi sai, sõitsime pisikesse külasse, mis asus Prantsusmaal. Tegin rakenduse jälle lahti. Siis ma nägin teda ja ei suutnud eemale vaadata. Kas see oli päriselt tema? Pärast kõiki neid aastaid?