Emad ja tütred

Südames soovib iga ema oma tütrele parimat, aga kuidas see päriselus välja kukub? Kas ema loodud lapsepõlvekodu toob tütrele õnne või tuleb tütrel ema ja tema vaimse pärandiga raskuste kiuste hakkama saada?

Paratamatult on iga naine just selline ema, nagu ta suudab ja tahab olla. Vaimses plaanis saab ta jagada kõike seda, mida tal on jagada – mida tal pole, seda ei saa ta parimagi tahtmise juures oma tütrele anda.

See, milliseks kujuneb ema ja tütre suhe, sõltub paljustki ema suhtest omaenda emaga ehk peres välja joonistuvatest naisliini mustritest. Samuti tema naiselikust küpsusest ja eneseteadlikkusest, tarkusest ja elukogemusest. Igas suguvõsas on naistel omad teadvustatud ja teadvustamata tõekspidamised: milline on naise roll perekonnas, kuidas elus toime tulla? Kui naiselikud arusaamad elust on positiivsed ning praktikas teostatavad, saavad suguvõsa naised hästi hakkama. Kui naiselikud tõekspidamised kipuvad olema destruktiivsed, ei edene elud nii hästi.

Arengupsühholoogias öeldakse, et lapse esimene teadvus on ema alateadvus. Lahtiseletatuna tähendab see, et nii nagu ema suhtub iseendasse ja maailma, nii hakkab laps kõigepealt ema kaudu tajuma oma maailma.